Hyppää sisältöön
Media
Valtioneuvosto etusivu

Oaiveministtar Sanna Marin ovdasáhka Sámediggi válgaáigodaga ávvudeamis 17.6.2022

Stáhtaráđi kansliija
Julkaisuajankohta 17.6.2022 11.59 | Julkaistu suomeksi 20.6.2022 klo 12.48
Sáhka
Sanna Marin

Oaiveministtar Sanna Marin doalai sáhkavuoru Sámedikki válgaáigodaga ávvudeamis. Ovdasáhka nuppástusvárremiiguin.

Buorit ávvoguossit,

Giitu bovdehusas Sámedikki válgabaji ávvudeapmái deike Anárii. Liegga lihkusávaldagat Sámediggái ja maiddái Sámekulturguovddáš Sajosii, man vuođđudeamis lea dán jagi gollan 10 jagi.

Sápmelaččat leat Eurohpá uniovnna áidna eamiálbmot. Sápmelaččaid eamiálbmotsajádat lea nannejuvvon Suoma vuođđolágas. Suopma stáhtan lea čatnasan ovddidit ja dorvvastit dáid  vuođđovuoigatvuođaid.

Sámedikki bargun lea dikšut sápmelaččaid iežas giela ja kultuvrra ja áššiid, mat gusket sápmelaččaid eamiálbmogin. Sámedikki bargoveahka bargá stuorra áššedovdámušain ja čatnašumiin. Háliidange giitit Sámedikki mearkkašahtti barggus sámekultuvrra seailuma ja ovddideami bealis.

Deiven Sámedikki ovddasteddjiid mannán borgemánus. Dalle gávnnaheimmet ovttas, ahte ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš buori ovttasbarggu ja sagastallama ferte joatkit. Ráđđehus gudnejahttá ja háliida ovddidit eamiálbmot sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvama.

Stáhtaráđđi ásahii mannán golggotmánus Sápmelaččaid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna ovttasbarggus Sámedikkiin ja Nuortalaččaid siidačoahkkimiin. Ášši válmmaštallojuvvui deahttásit ovttas njealji jagi áigge. Kommišuvnna bargu lea máŋgga dáfus áidnalunddot ja historjjálaš proseassa Suomas.

Ráđđehus lea ain hui čatnasan Sápmelaččaid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna bargui ja atná álggahuvvon proseassa hui dehálažžan. Sápmelaččaid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lea vuosttamuš duohtavuođa- ja soabadanproseassa man čađahit Suomas. Kommišuvnna hástaleaddji barggu álggaheapmi lea dolvon áiggi, mii lea áddehahtti. Ferte sáhttit maiddái sihkkarastit, ahte kommišuvnna bargu manná rivttes guvlui ja nanne luohttámuša.

Lea dehálaš, ahte fállamis lea doarvái doarjja sámegielain ja kultuvrra gáibidan vugiin olles kommišuvnna barggu áigge. Dán ovdal dákkáraš bálvalusat eai rievtti mielde leat ovdal gávdnon. Sápmelaččaid psykososiálalaš doarjaga ovttadaga Uvjja rahpandilálašvuohta lei ikte. Sávan menestumi ovttadaga dehálaš bargui. 

Kommišuvnna bargui lea ásahuvvon čuovvunjoavku. Čuovvunjovkui bovdejuvvojedje ovddasteaddjit earet eará bellodagain, mat leat ovddastuvvon riikkabeivviin ja Sámedikkis. Maiddái dáinna vugiin háliidit doarjut kommišuvnna barggu maiddái válgabaji maŋŋá. Sámediggi čoahkkana ovdal mihcamáraid suokkardit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna boahttevuođa, sávan váimmustan, ahte sáhttit joatkit ovttas álggahuvvon mátkki ja čađahit ovttas guhká vurdojuvvon kommišuvnna barggu.

Stáhtaráđđi dohkkehii árktalaš politihka strategiija mannan geassemánus. Strategiija lea gitta jahkái 2030. Strategiija guovddážis lean árktalaš guovllu geopolitihkalaš dili nuppástusat ja ain jođálmuvvi dálkkádatnuppástusa leaktu leat dál eanet áigeguovdilat go goassige. Strategiijas leat sápmelaččaid dáfus dehálaš girjemat sierra deaddočuokkesguovlluin. Sápmelaččaid vuoigatvuođat ja olles davvi guovlluid olbmuid buresveadjin leat vuhtiiváldojuvvon bures olles strategiijas.

Árktalaš guovllus dálkkádatnuppástus lea stuorimus uhki luonddu máŋggahámatvuhtii. Árktalaš guovllu olbmot ja earenoamážit eamiálbmogat vásihit vuosttamužžan dálkkádatnuppástusa ja dan váikkuhusaid eallimii ja kultuvrii. Dálkkádatnuppástus hehtte árbevirolaš ealáhusaid, dego ovdamearkka dihtii boazodoalu hárjeheami. Ekonomalaš aktivitehtat leat lassánan árktalaš guovllus, mii lea oasistis heajudan vejolašvuođaid árbevirolaš ealáhusaid ja kultuvrra hárjeheapmái. 

Ráđđehusa evttohusas ođasmahttojuvvon dálkkádatláhkan evttohit sápmelaččaid dálkkádatráđi vuođđudeami. Dálkkádatráđi mihttomearrin lea doarjut našuvnnalaš dálkkádatplánaid válmmaštallama nu, ahte buvttadit diehtovuođu plánaid váikkuhusain. Sápmelaččaid árbevirolaš diehtu nanne oasistis árktalaš guovllu ovddideami ja dálkkádatnuppástusbarggu diehtovuođu. Lea fiinnis ahte dát ášši lea dál dovddastuvvon lága dásis.

Dán ráđđehusbajis láhkaásaheamis leat váldán earáidge lávkkiid eamiálbmot sápmelaččaid vuoigatvuođaid dorvvasteapmin. Ovdamearkka dihtii ruvkelága guoskevaš ráđđehusa evttohusas leat figgan nannet sápmelaččaid vuoigatvuođaid. Earet eará geatnegahttimin ohcci čielggadit sápmelaččaid ruovttuguvlui čuohcán prošeavttaid váikkuhusaid sápmelaččaide eamiálbmogin ja dárkkálmuhttimiin sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaide čuohcán vahágiid geahpedeapmin addojuvvon lohpemearrádusaid.

Vástideaddji vugiin eanageavahan- ja huksenlága válmmaštallamis ja aiddo riikkabeivviide addojuvvon luonddusuodjalanlágas leat dovddastuvvon sápmelaččaid vuoigatvuođaid heajudangielddus ja ovddidangeatnegasvuohta. Dološmuitolága ollislaš ođasmahttima oasis lága válmmaštallán bargojoavku gávnnahii, ahte livččii ákkastallon váldit láhkii sierra logu sápmelaš arkeologalaš kulturárbbis.

Lassin háliidan buktit ovdan sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid: Gielat leat mihtilmas oassi kulturidentitehtas, muhto máŋggat dain leat áittavuložat. Suomas visot hállojuvvon sámegielat leat áittavuložat. Dáin jávkamin leat anárašgiella ja nuortalašgiella. Sáhtán iluin gávnnahit, ahte giellapolitihkalaš prográmmas oažžut bargoneavvuid giellavuoigatvuođaid ollašuhttimii ja gielaid ealáskahttimii.

Olu lea ožžojuvvon áigái, muhto lihkká lea ain olu bargu sápmelaččaid vuoigatvuođaid dorvvasteami ovdii. Ovttasbarggu ja ságastallama ferte joatkit.

Deháleamos barggu vuollásaš áššin háliidan máinnašit, ahte ráđđehus lea čatnasan čielggadit ILO 169 –soahpamuša ratifiserema eavttuid ja dán barggu figgat ovddidit.

Prioritehtalisttu njunnošis lea maiddái barggu joatkin sámediggelága ođasmahttima várás. Lága rievdadeapmi hohpolaččat lea dehálaš go váldá vuhtii eandalii ON:id olmmošvuoigatvuođakomitea čovdosiid. Dán vahkus ain addojuvvon ON:id nállevealahankommišuvnna čoavddus seammá áššis. Anán dehálažžan, ahte eastit riekteloavkidemiid boahttevuođas ja gudnejahttit sápmelaččaid iešmearridanrievtti. Lassin anán dehálažžan dan, ahte mis Suomas lea láhkaásaheapmi, mii gudnejahttá eamiálbmogiid rivttiid.

Ráđđehus lea gidden fuomášumi maiddái sápmelaččaide čuohcán vaššisáhkii. Eamiálbmogat gártet miehtá máilmmi heađušteami ja udnohisvuođa čuozáhahkan, eandalii go lea sáhka eatnamii ja luondduriggodagaide laktásan sierramielalašvuođain. Maŋimuš áiggiid garrasit rievdan máilmmis nubbi nuppiid gudnejahttin ja árvvusatnin lea ain dehálut

Giitán vel ođđasit bovdejumis oassálastit Sámediggi ávvodoaluide ja buktit dán stáhta dearvvahusa.

Sávan lihku ja menestumi Sámedikki bargui maiddái boahttevuođas!

Uáiviminister Sanna Marin saahâ Sämitige valjâpaje juhleest 17.6.2022

Uáiviminister Sanna Marin toolâi saavâ Sämitige valjâpaje juhleest. Saahâ nubástusiävtuiguin.

Pyereh juhlekyesih,

Takkâ povdiittâsâst Sämitige valjâpaje juuhlán teehi Anarân. Lieggâ luhotuáivuttâsah Sämitiigán já meid Säämi kulttuurkuávdáš Sajosân, mon vuáđđudmist lii taan ive moonnâm 10 ihheed.

Sämmiliih láá Euroop union kuávlu áinoo algâaalmug. Sämmilij algâaalmugsajattâh lii nannejum Suomâ vuáđulaavâst. Suomâ lii staatân čonâdâttâm ovdediđ já turviđ taid vuáđulijd vuoigâdvuođâid.

Sämitige pargon lii hoittáđ sämmilij jieijâs kielân já kulttuurân sehe sämmilij sajattâhân algâaalmugin kyeskee aašijd. Sämitige pargoviehâ parga pargos stuorrâ äššitubdâmuššáin já čonnâsmáin. Mun halijdâm-uv kijtteđ Sämitige merhâšittee pargoost sämmilii kulttuur siäilum já ovdedem oovdân.

Mun teivim Sämitige ovdâsteijeid moonnâm porgemáánust. Talle mij pahudijm oovtâst, ete haldâttâs já Sämitige koskâsii šiev oovtâstpargo já savâstâllâm kalga juátkiđ. Haldâttâs kunnijât já haalijd ovdediđ algâaalmug sämmilij kielâlij já kulttuurlij vuoigâdvuođâi olášume.

Staatârääđi asâttij moonnâm roovvâdmáánust Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio oovtâstpargoost Sämitiggijn já Nuorttâlij sijdâčuákkimáin. Äšši valmâštâllui čoovgâ oovtâstpargoost neelji ive ääigi. Komissio pargo lii maaŋgânáál áinoošlajâsâš já historjálâš proosees Suomâst.

Haldâttâs lii ain uáli čonâdâttâm Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio paargon já ana algâttum proosees eromâš tehálâžžân. Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii Suomâst vuossâmuu tove olášuttemnáál tuotâvuotâ- já sovâdâttâmproosees. Komissio hástulii pargo algâttem lii váldám ääigi, mii lii iberdettee. Kalga pyehtiđ meid visásmittiđ, ete komissio pargo sunde lii olmâ já naanood luáttámuš.

Lii tehálâš, ete fálusist lii tuárvi sämikielâlâš toorjâ kulttuur vaattâm vuovvijn komissio oles pargo ääigi. Tađe ovdil tágáreh palvâlusah iä lah keevâtlávt lamaš fálusist.  Sämmilij psykososiaallii torjuu ohtâduv Uuvjâ lekkâmeh lijjii jieht. Mun tuáivuttâm miänástus ohtâduv vuáđulii paargon.

Komissio paargon lii asâttum čuávvumjuávkku. Čuávvumjuávkun povdii ovdâsteijeid iärásij juávhust ovdâskoddeest ovdâsteijee piäláduvâin sehe Sämitiggeest. Meid návt halijdep tuárjuđ komissio pargo valjâpaje paijeel. Sämitigge čokkân ovdláhháá Jonsahpeeivi suogârdiđ tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio puátteevuođâ, mun tuáivum váimustân, ete mij pyehtip oovtâst juátkiđ algâttum purdo já tuálvuđ kuhháá vuordum komissio pargo oovtâst moolân.

Staatârääđi tuhhiittij arktâsii politiik strategia moonnâm kesimáánust. Strategia uulât ive 2030 räi. Strategia váimusist orroo arktâsii kuávlu geopooliitlii tile nubástusah já ain jotelubbooht ovdáneijee šoŋŋâdâhnubástus láá äigikyevtiluboh ko kuássin ovdil. Strategiast láá sämmilij tááhust teháliih čälimeh sierâ merhâšittee suorgijn. Sämmilij vuoigâdvuođah já oles tave kuávlu ulmui pyereestvaijeem lii valdum huámmášumán vijđáht oles strategiast.

Arktâsii kuávlust šoŋŋâdâhnubástus lii stuárráámus uhketahhee luándu maaŋgâhámásâšvuotân. Arktâsii kuávlu ulmuuh já eromâšávt algâaalmugeh kuáhtájeh vuossâmužžân šoŋŋâdâhnubástus já ton vaikuttâsâid elimân já kulttuurân. Šoŋŋâdâhnubástus taha vaigâdubbon ärbivuáválij iäláttâsâi, tego ovdâmerkkân puásuituálu mield eellim. Ekonomâliih aktiviteeteh arktâsii kuávlust láá lasanâm, mii lii jieijâs uásild hiäjusmittám máhđulâšvuođâid eelliđ ärbivuáválij iäláttâsâi já kulttuur mield.

Haldâttâs iävtuttâsâst uđâsmittemnáál šoŋŋâdâhlaahân iävtutteh vuáđudiđ sämmilij šoŋŋâdâhrääđi. Šoŋŋâdâhrääđi tárguttâssân lii tuárjuđ aalmuglij šoŋŋâdâhvuáváámij valmâštâllâm pyevtitmáin tiätuvuáđu vuáváámij vaikuttâsâin. Sämmilij ärbivuáválâš tiätu naanood jieijâs uásild arktâsii kuávlu ovdedem já šoŋŋâdâhnubástuspargo tiätuvuáđu. Lii pyeri, ete taat lii tubdâstum tääl laavâ tääsist.

Taan haldâttâspaajeest láá lahâaasâtmist váldám eres-uv laavhijd algâaalmug sämmilij vuoigâdvuođâi turviimân. Ovdâmerkkân kuáivuttâhlaahân kyeskee haldâttâs iävtuttâsâst láá viggâm nanodiđ sämmilij vuoigâdvuođâid iärásij juávhust kenigitmáin occee selvâttiđ sämmilij päikkikuávlun sajaduvvee haavâi vaikuttâsâid sämmiláid algâaalmugin já tärkkilistmáin sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid šaddee hááitui kepidem várás adelemnáál lopemiärádâsâid.

Siämmáánáál eennâmkevttim- já huksimlaavâ valmâštâlmist sehe eidu ovdâskoodán adelum luándusuojâlemlaavâst láá tubdâstâm sämmilij vuoigâdvuođâi hiäjusmittemkiäldu já ovdedemkenigâsvuođâ. Toovlášmuštolaavâ olesuđâsmittem uásild laavâ valmâštâllee pargojuávkku lii puáttám ton juurdâpuáđusân, ete laahân ličij vuáđustâllum väldiđ sierâ lovo sämmilii arkeologâlii kulttuuräärbist.

Lasseen mun halijdâm pajediđ oovdân sämmilij kielâlijd vuoigâdvuođâid: Kielah láá tehálâš uási kulttuuridentiteet, mutâ maaŋgah tain láá uhkevuálásiih. Suomâst puoh sarnum sämikielah láá uhkevuálásiih. Tain lappumvaarâst láá anarâškielâ já nuorttâlâškielâ. Mun puávtám iloin pahudiđ, ete kielâpooliitlii ohjelmist finnip pargoniävuid kielâvuoigâdvuođâi olášutmân já kielâi iäláskitmân.

Ennuv lep finnim ááigán, mutâ liijká pargo sämmilij vuoigâdvuođâi turviimân lii vala ennuv. Oovtâstpargo já savâstâllâm kalga juátkiđ.

Tehálumosijn porgâmnáál aašijn mun halijdâm mainâšiđ, ete haldâttâs lii čonâdâttâm selvâttiđ ILO 169 -sopâmuš ratifisistem iävtuid já taam pargo keččâlep ovdediđ.

Prioriteetlisto njunošist lii meid pargo juátkim sämitiggelaavâ uđâsmittem oovdân. Laavâ nubásmittem huápust lii tehálâš, ko váldá huámmášumán eromâšávt OA olmoošvuoigâdvuotâkomitea čuávdusijd. Taan oho lii ain adelum OA näliolgoštemkomitea čuávdus siämmáá fáádást. Mun anam tehálâžžân, ete mij estip vuoigâdvuođâluávkkámijd puátteevuođâst já kunnijâttep sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ. Lasseen mun anam tehálâžžân tom, ete mist lii Suomâst lahâasâttem, mii kunnijât algâaalmugij vuoigâdvuođâid.

Haldâttâs lii kiddim huámmášume meid sämmiláid čyeccee vajosaahân. Algâaalmugeh kärttih pirrâ maailm hemâdem já soováášmettumvuođâ čuosâttâhhân, eromâšávt ko lii koččâmuš enâmân já luánduriggoduvváid lohtâseijee sierâmielâlâšvuođâin.  Majemui aaigij čuuvtij muttum maailmist nuubij kunnijâttem já áárvust anneem lii ovdiist tehálub.

Mun kijtám vala uđđâsist povdiittâsâst uásálistiđ Sämitige juuhlán já pyehtiđ teehi staatâ tiervâttâs.

Lukko já miänástus Sämitige paargon meid puátteevuođâst!

Väʹlddminister Sanna Marin saakk Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd juuʹhlest 17.6.2022

Väʹlddminister Sanna Marin õõʹni saakkvuâr Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd juuʹhlest. Saakk muuttâsvaʹrrjummšin.

Šiõǥǥ juʹhllkueʹss,

Späʹsseb kååččast Sääʹmteeʹǧǧ vaalpoodd johlla tiiʹǩ Aanra. Ǩeʹnnvõs leekk äʹjstummuž Sääʹmtegga da še Sääʹmkulttuurkõõskõs Sajoʹsse, koon raajjmõõžžâst lij äiʹǧǧ juʹn mõõnnâm õõudårra 10 eeʹǩǩed.

Säʹmmla liâ Europp unioon vuuʹd oʹdinak alggmeer. Saaʹmi alggmeersââʹjj lij juʹn nâânuum Lääʹdd vuâđđlääʹjjest. Läʹdd riikkân lij čõnnõõttâm õõuʹdeed da tuõrvvâd täid vuâđđeeinallšem vuõiggâdvuõđid.

Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjan lij håiddad säʹmmlai jiijjâs ǩiõl da kulttuur di säʹmmlai sââʹj alggmeeran kuõskki aaʹssid. Sääʹmteeʹǧǧ tuâjjlažkåʹdd tuejjad tuâjes šuurin äʹšštobddmõõžžin da lij čõnnõõttâm tõõzz. Haaʹlääm späʹssbõõššâd Sääʹmteeʹǧǧ miârkteei tuâjast sääʹmkulttuur seillmõõžž da ooudâsviikkmõõžž peäʹlest.

Vuõinnlõʹttem Sääʹmteeʹǧǧ eeʹttǩeeʹjin mõõnni påʹrǧǧmannust. Tâʹl tuõđim õõutveäkka, što halltõõzz da Sääʹmteeʹǧǧ kõskksa šiõǥǥ õhttsažtuâj da saǥstõõllmõõžž âlgg juäʹtǩǩed. Halltõs ciʹsttai da haaʹlad õõuʹdeed alggmeer saaʹmi ǩiõllʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđi teâuddjummuž.

Riikksuåvtõs šiõttii mõõnni kålggmannust Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio õhttsažtuâjast Sääʹmtiiʹǧǧin da Saaʹmi siidsåbbrin. Ääʹšš valmštõʹlleš samai câppsânji õõutâst neellj eeʹjj ääiʹj. Komissio tuâjj lij määŋg kõskkvuõđâst oʹdinakai da historiallaš proseʹss Lääʹddjânnmest.

Halltõs lij ooudâs samai čõnnõõttâm Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuõjju da âânn alttuum proseeʹss samai samai tääʹrǩes äššan. Saaʹmi tuõđâšvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio lij Lääʹddjânnmest vuõssmõs vuâra teâuddjâʹttemvuâlaž tuõđšvuõtt- da suåvâdvuõttproseʹss. Komissio vaʹǯǯtõsnallšem tuâj alttummuš lij viikkâm ääiʹj, mii lij fiʹttjemnallšeeʹm. Âlgg vueiʹtted še ainsmâʹtted , što komissio tuâj jååttmõš lij vuõigg da naʹddjõõzz raaveei.

Lij vääžnai, što riʹjttjeei tuärj sääʹmǩiõlin da kulttuur õõlǥtem naaʹlin lij taʹrjjummšest čõõđ ääiʹj komissio tuâj poodd. Tän ooudbeäʹlnn näkäm kääzzkõõzz jiâ vueʹjjest leäkku leämmaž taʹrjjeemnalla. Saaʹmi psykososiaalʼlaž tuärj juâkkaz Untuva ääʹveempoodd vieʹttješ jåhtta. Tuäivtam lekkvuõđ juâkkaz vuâđđeeinallšem tuõjju. 

Komissio tuõjju lij šiõttuum seuʹrrjemjoukk. Seuʹrrjemjouʹǩǩe ǩoʹččeš eeʹttǩeeʹjid jeäʹrbi mieʹldd eeʹttiǩ-kååʹddest eeʹttkõʹsttjen åårrai peällõõǥǥin di Sääʹmteeʹǧǧest. Še täin naaʹlin haaʹleet tuärjjad komissio tuâj pâiʹlvaalpoddsânji. Tuäivam, što komissio vuäitt jueʹtǩǩed tääʹrǩes tuâjas vueiʹtlva puârast.

Riikksuåvtõs priimi aarktla politiikk strategia ǩieʹssmannust. Strategia vuäll ekka 2030 räjja. Strategiast liâ saaʹmi beäʹlnn tääʹrǩes mieʹrǩǩõõzz jeeʹres kõskkpäiʹǩǩvuuʹdin. Âlggmeer vueiʹnne vuõssmõssân äimmõsmuttâz da tõn vaaiktõõzzid aarktlaž vuuʹdest.

Halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst oođeemnallšem äimmõslääʹǩǩen ehdtet saaʹmi äimmõs-suåvtõõzz alttummuž. Äimmõs-suåvtõõzz miârktõssân lij tuärjjad meersaž äimmõsplaani valmštõõllmõõžž puuʹtʼteeʹl teâttvuâđ plaani vaaiktõõzzin. Saaʹmi äʹrbbvuõđlaž teâtt nâânad vuässas aarktla vuuʹd ooudâsviikkmõõžž da äimmõsmuuttâstuâj teâttvuâđ. Lij fiinâs, što tät lij toobdstum ååʹn lääʹjj tääʹzzest.

Tän halltõspââʹjest lääʹjjšiõttummšest liâ välddam še jeeʹres laauʹǩid alggmeer saaʹmi vuõiggâdvuõđi tuõrvvmõššân. Ouddmiârkkân kuåivâslääʹjj kuõskki halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst lij ǩiččlõttum nââneed saaʹmi vuõiggâdvuõđid jeäʹrbi mieʹldd õõlǥteeʹl oocci čiõlǥeed saaʹmi dommvõudda sâʹjjdâʹttem haʹŋǩǩõõzzi vaaiktõõzzid saaʹmid alggmeeran da tääʹrǩteeʹl saaʹmi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjjid šõddi hääitai ǩieʹppummšen uʹvddemvuâlaid lååʹppmeärrõõzzid.

Vaʹstteei naaʹlin mäddâânnmõš- da raajjâmlääʹjj valmštõõllmõõžžâst di eiʹdde eeʹttiǩkådda uvddum luâđsuõjjeemlääʹjjest lij toobdstum saaʹmi vuõiggâdvuõđi rââʹžžeemǩiõld da ooudâsviikkâmõõlǥtemvuõtt. Tuâlʼjõžmošttlääʹjj obboođummuž beäʹlnn lääʹjj valmštõõlli tuâjj-joukk lij puättam nåkam juurdpuättmõʹšše, što läkka leʹčči vuâđđtõllum väʹldded pååđlååkk sääʹm arkeolooglaž kulttuurääʹrbest.

Lââʹssen haaʹlääm kaggâd õuʹdde saaʹmi ǩiõlʼlaž vuõiggâdvuõđid. Ǩiõl liâ vääžnai vueʹss kulttuur-identiteeʹtt, leša määŋg tõin liâ vaarvuâla. Lääʹddjânnmest puk mainstum sääʹmǩiõl liâ vaarvuâla. Täin läppjemvaarast liâ aanarsääʹm da nuõrttsääʹmǩiõll. Vuäitam rämm-miõlin tuõttâd, što ǩiõllpoliittlaž prograammâst vuäǯǯat tuâjjneävvaid ǩiõllvuõiggâdvuõđi teâuddjummša da ǩiõli jeälltummša.

Jiânnai leät vuäǯǯam äigga, leša kuuitâǥ tuâj saaʹmi vuõiggâdvuõđi tuõrvvmõššân liâ võl jiânnai. Õhttsažtuâj da saǥstõõllmõõžž âlgg juäʹtǩǩed.

Tääʹrǩmõš tuâj vueʹlnn åårrai äššan haaʹlääm peäggted, što halltõs lij čõnnõõttâm čiõlǥeed ILO 169 -suåppmõõžž ratifiâʹsttem õudldõõzzid da tän tuâj ǩiččlõõđât viikkâd ooudâs.

Prioriteʹttliist vuõssäššan lij še tuâj juätkkmõš sääʹmteʹǧǧlääʹjj oođummšen. Lääʹjj muʹttem ǩirrsânji lij vääžnai vääʹldeeʹl lokku jeäʹrben ÕM ooumažvuõiggâdvuõttkomitea räʹtǩǩummuž. Tän neäʹttlest lij õõudâs uvddum ÕM rooddpâiʹlǩiõččâmkomitea räʹtǩǩummuš seämma ääʹššest. Âânam vääžnʼjen, što cõggâp vuõiggâdvuõttneuʹrrummšid juätkast da ciʹsttjep saaʹmi jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ. Lââʹssen âânam vääžnʼjen tõn, što meeʹst lij Lääʹddjânnmest alggmeeri vuõiggâdvuõđ ciʹsttjeei lääʹjjšiõttummuš.

Halltõs lij ǩiʹddjam vuâmšõõzz še saaʹmid tillʼlõõvvi vââʹjjsaʹǩǩe. Alggmeer jõuʹdde jeeʹres beäʹlin maaiʹlm heâmmummuž da soovšemvuõđ kõʹsǩǩe, jeäʹrben ǥu kõõččmõš lij maddu da luâttreeʹǧǧesvuõđid õhttneei jeeʹresmiõllsažvuõđin. Mââimõs pooddin čuuʹt mõttjam maaiʹlmest nuuʹbbeem ciʹsttjummuš da äärv õuddmõš lij võl jäänab de jäänab tääʹrǩab.

Späʹssbõõššam võl oʹđđest kååččast vuässõõttâd Sääʹmteeʹǧǧ johlla da puʹhtted tiiʹǩ riikk tiõrvvʼvuõđ. Leekk da lekkvuõđ Sääʹmteeʹǧǧ tuõjju še juätkast!

 
Sivun alkuun