Valtioneuvosto ja ministeriöt Media
Valikko

Haldâttâs toovâi prinsiipmiärádâs hybridstrategia olášutmist räjijotoluvâst já maađhâšmist

Statârääđi kanslia 14.9.2020 15.51

Haldâttâs lii toohâm čuákkimstis 11. čohčâmáánu prinsiipmiärádâs uđđâ toimâmaalist hybridstrategia olášuttem várás räjijotoluvâst já maađhâšmist. Toimâmallijn puáhtá ložâdiđ enâmân puáttim raijiittâsâid já siämmást tuástuđ koronapandemia raajijn.

Uđđâ räjiárvu 25/100 000 ässed oovdeb kyehti oho ääigi

Haldâttâs nonnij aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkân já kuávlun taid, main njuámmumeh tiättojeh eenâb ko 25 tábáhtussâd jyehi 100 000 ässest majemui 14 jándur ääigi. 

Aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâin tâi kuávluin enâmân puáttein, eereeb mottoom spiekâstâhjuávhuin, vattuuččij tuođâštus vuálá 72 tijmed tassaaš valdum negativlii koronaiskosist. Enâmân puátteid puáhtá njuámmootavdâlaavâ miäldásávt meridiđ karanteenân. 
Karanteen puávtáččij joskâđ tolemustáá 72 tijmed enâmân puáttim maŋa tohhum nube iskos negativlâš puátusáin.

Jis enâmist orroom pištá vuálá kulmâ jándur, nubbe iskos já karanteen iä vattuu. 

Vyeleeb tiettuuvâšvuođâ (enâmus 25) riijkâin tâi kuávluin enâmân puáttein iä vattuu ovdil mainâšum sierânâstooimah. 

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs tárkkoo oovtâ oho kooskâi riijkâi já kuávlui sajaduv vyeleeb já aaleeb tiettuuvâšvuođâ kategoriaid. Statârääđi almosčuákkim meerrid máhđulâš riijkâlisto nubástusâin sisministeriö iävtuttâsâst.

Suomâ aalmugjesânijn já pisovávt Suomâst ässein ij vattuuččij iskostuođâštus Suomân macâdijn. Aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâin puáđidijn sij läiđejuuččii Suomâst iskosáid já karanteenân. 

Mađhâšemraijiittâsah ložâduvvojeh

Iskosáid vuáđuduvvee toimâmaali anon väldim máhđulist mađhâšemsyergi tooimâid pyerebeht ko tääl. 

Toimâmalli máhđulist nuuvt EU-riijkâin já Schengen-kuávlust ko EU ruánáá listo riijkâin meiddei Charter- já juávkkumaađhijd talle-uv, ko tiettuuvâšvuotâ paajeed räjiáárvu 25, jis mätki pištá enâmus 72 tijmed. Jis mätki pištá paijeel 72 tijmed, táválâš monâttâllâm karanteenáin já nubbijn iskosáin heiviittuvvoo.

Taavaabeln eennâmraajijn já Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst jotteem šadda älkkeebin

Pargoost eellim já eres räjisiärvusij piäiváliih koskâvuođah máhđulistojeh taavaabeln eennâmraajijn sehe Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst iskostuođâštusttáá já karanteenttáá talle, ko kuávlulâš tavdâtile lii suullân siämmáš ko rääji nubebeln huolâhánnáá tast, maggaar tiettuuvâšvuotâ jieškote-uv riijkâst lii mudoi. Eres riijkâi mađhâšeijei uásild tiervâsvuotâesivääldih taheh riskâarvâlus vuáđuld čuosâttum täärhistmijd já iskosijd.

Eromâš juávhui enâmân puáttim suávvoo agâstâllum suujâin puoh riijkâin

Eromâš juávhui, tegu kulttuur, valastâllâm já ekonomiaeellim ovdâsteijei puáttim já orroom Suomâst puáhtá suovvâđ agâstâllum suujáin spiekâstâhân uđđâ maali tâi sirdâšumeääigi maali asâttem iävtuin. Tágáreh suujah láá eromâšávt toimâsyergi iällám, uđđâ stuárrum tâi kuhes äigikooskâ toimâmiävtui turvimân velttimettum pargoh. 

Pargoadeleijee tâi eres riijkân puávdejeijee uásipeeli kalga adeliđ ulmui tâi juávkun jieijâs tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ kyeskee toimâvuávám mii čuávu aalmuglijd ravvuid. Räjikocceemlájádâs koordinist eromâš juávhui enâmân peessâm taarbâšlâšvuođâ já iävtuid.  Puávdejeijee uásipeeli vuolgât ucâmušâs Räjikocceemlájádâsân.

Ucâmušâin kalga agâstâllâđ tooimâ aalmuglii merhâšume já suujâid toos, ete eresnáál monâttâllâm ij lah máhđulâš tâi mondiet kolgâččij suovvâđ enâmân peessâm EU ruánáá listo ulguupiälásii riijkâst, sehe monâttâlmijd, moiguin huolâtteh tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ olášuumeest. 

Eromâš juávhui enâmân puáttim malli lii valdâlum tärhibeht tieđettemtilálâšvuođâ oovdânpyehtimmaterialist já prinsiipmiärádâsâst (labdosin).

Uđđâ maali anon väldim váátá lahânubástusâid

Kyehti iskos maali anon väldim váátá huápulijd lahâasâttemnubástusâid, tegu jotoluv palvâlusâin adelum laavâ nubástittem, sehe iskâm lasettem já uđđâsist čuosâttem sehe eres tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ visásmittee tooimâid enâmânpuáttim ooleest. Puoh maalin já iskoskapasiteet styereedmân lahtojeijee koloh luávdojeh olesmiärálávt.

Haldâttâs addel ovdâskoodán iävtuttâs, mast iävtuttuvvoo lasettiđ jotoluv palvâlusâin adelum laahân uđđâ njuolgâdusâid negativlii njuámmootaavdâ kyeskee iskospuáttus täärhistmist já tuođâštus čäittimist. Muneiskos annoo enâmânpuáttim iähtun aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâst tállán ton maŋa, ko ääši kyeskee lahânubástus lii puáttám vuáimán. Nube mudo iskos uásild malli váldoo anon majemustáá 23.11.2020.

Sirdâšumeääigi malli vyeimist 1.10.–22.11.

Sirdâšumeääigi sisräjikocemist heiviittemnáál tiettuuvâšvuođâ räjiárvu 25 čuávvoo meiddei EU ruánáá listo riijkâin. Räjiáárvu paijeel mannee riijkâin lováliih enâmânpuáttimvuáđustâsah láá tuše Suomâst tâi eres EU- tâi Schengen-riijkâst ässei maccâm já eres velttimettum suijâ. 

Puoh Suomân aaleeb tiettumvuođâ riijkâin puátteeh avžuuttuvvojeh tääl 14 jándur iävtutátulâš karantenân. Sirdâšemääigi puudâ EU-riijkâin já Schengen-kuávluin sehe EU ruánáá listo aaleeb tiettumvuođâ riijkâin já eres kuálmád riijkâin velttimettum suujâ keežild enâmân puátteeh avžuuttuvvojeh muneiskosáid. 

Aaleeb tiettumvuođâ enâmijn macâdijn Suomâst ässee puávtáččij uánidiđ iävtutátulii karanteen monâmáin iskosân tállán ko lii juovdâm Suomân, já nubbe iskosân tolemustáá 72 tiijme maŋa. Taat älkkeedit taarbâšlii pargomätkijotoluv.

Nubbe iskos já karanteen iä vattuu talle, ko riijkâst orroom pištá vuálá 72 tijmed. 

Sirdâšumeääigi maalin siskálduvá meiddei tot, mii ovdil uđđâ toimâmaali uásild iättoo eromâš juávhuin sehe nube tááhust pargoost jotemist já eres räjisiärvusij jyehipiäiválijn koskâvuođâin taavaapele eennâmraajijn sehe Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst.

Njuolgâ räjimiärádâsah vuáimán 19. čohčâmáánu

Statârääđi meridij 11. čohčâmáánu meiddei sisräjitäärhistmij juátkimist já räjijotoluv raijiittâsâin, moh puátih vuáimán 19. čohčâmáánu já juátkojeh 18. roovvâdmáánu räi.
 

Labdoseh 
Statârääđi prinsiipmiärádâs hybridstrategia olášutmist raajij rasteldittee jotoluvâst já maađhâšmist
Tieđettemtilálâšvuođâ oovdânpyehtimmaterial 


Lasetiäđuh:
vyelistatâčällee Timo Lankinen, statârääđi kanslia, p. 0295 160 300
kansliahovdâ Kirsi Pimiä, sisministeriö, p. 0295 488 203
strategiahovdâ Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosial- já tiervâsvuotâministeriö (ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi; ohtâvuotâpivduuh tekstâviestáin p. 050 331 0314)
jođetteijee Mika Salminen, Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs, p. 029 524 8454
iäláttâsminister spesiališedeijee Jenny Hasu, pargo- já iäláttâsministeriö, p. 295 047 213
proojeekthovdâ Pipa Turvanen, pargo- já iäláttâsministeriö (Pargomáátkán já toimânaddelmân lahtojeijee jotolâh), p. 0295 047 226 
lahâasâttemhovdâ Silja Ruokola, jotolâh- já viestâdemministeriö (vyelgimriijkâiskoseh), p. 040 580 0894

Palaa sivun alkuun