Hyppää sisältöön
Valtioneuvosto ja ministeriöt
Media
Valikko

Haldâttâs pahudij ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin ete Suomâ lii spiekâstâhtiileest koronavirustile tiet

Statârääđi kanslia 17.3.2020 14.00

Haldâttâs linjij njuhčâmáánu 16. peeivi 2020 lasetooimâin koronavirustile hoittáámân Suomâst. Linjejum tooimâi ulmen lii suoijiđ aalmug sehe turviđ ohtsâškode já ekonomiaeellim tooimâ. Linjimeh láá vyeimist cuáŋuimáánu 13. peeivi 2020 räi. Haldâttâs lii pahudâm ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin, ete staatâst lii spiekâstâhtile koronavirustile keežild.

Staatârääđi já toimâváldáliih virgeomâhááh olášuteh miärádâsâid já avžuuttâsâid kiärgusvuođâlaavâ, njuámmumtavdâlaavâ já eres lahâasâttem miäldásávt. Toimâváldáliih virgeomâhááh adeleh tärhibijd ravvuid ovdâsvástádâsâidis mield. Haldâttâs addel kiärgusvuođâlaavâ anonväldimasâttâs ovdâskoodán majebaargâ njuhčâmáánu 17. peeivi 2020.

Haldâttâs linjim tooimah

Arâšoddâdem toimâohtâduvah já toi ohtâvuođâst ornimnáál ovdâmáttááttâs tuáimih. Návt torvejeh ohtsâškode tooimâ tááhust kriittâlij suorgij pargei párnái peessâm arâšoddâdmân já taheh máhđulâžžân vaanhimij pargoost jotteem. Staatârääđi linjee, ete toh vaanhimeh já huolâtteijeeh, kiäin lii máhđulâš orniđ párnáá tipšo pääihist, taheh nuuvt.

Škoovlâi, oppâlájádâsâi, ollâopâttuvâi já áámmátollâškoovlâi sehe aalmuglâšopâttuvâi já eres rijjâ čuovviittâspargo tiilijd steŋgejeh já koskâlditeh toi aldamáttááttâs. Spiekâstâhhân kuittâg uárnejuvvoo škoovlâst ornimnáál ovdâmáttááttâs sehe vuáđumáttááttâs 1-3 luokai aldamáttááttâs tagarij vaanhimij párnáid, kiäh pargeh ohtsâškode tooimâ tááhust kriittâlijn suorgijn. Toos lasseen spiekâstâhhân uárnejuvvoo eromâš torjuu miärádâs finnim uáppei aldamáttááttâs toid, kiäh tarbâšeh, kuittâg nuuvt, ete toh vaanhimeh já huolâtteijee, kiäin lii máhđulâš orniđ párnáá tipšo pääihist, taheh návt. Ovdil mainâšum ornimeh šaddeh vuáimán koskoho 18.3.2020.

Aldamáttááttâs sajan puoh ollâopâttuvâi, áámmátollâškoovlâi sehe áámmátlii škovlim, luvâttâhškovlim já vuáđumáttááttâs uárnejeijei máttááttâs já stivrim uárnejuvvoo nuuvt vijđáht ko máhđulâš muulsâiävtulij vuovijguin, eereeb iärrás káidusmáttááttâs, sierâlágán digitaallij oppâmpirrâsij já -čuávdusij sehe táárbu mield jiečânâs oppâm vievâst.

Pajeuáppeetođhos iskoseh olášuttojeh 13.3.2020 almostittum kääržib äigitaavlust 23.3.2020 räi väldimáin huámmášumán tiervâsvuođâvirgeomâhái adelem miärádâsâid.

Almos čokkânmeh räijejuvvojeh love ulmuu juávkun já avžuuttuvvoo velttiđ tušes orostâllâm almos soojijn.

Staatâ já kieldâi museoid, teatterijd, Aalmuglâšooppera, kulttuurtááluid, kirjeráájuid, kirjerájuautoid, Aalmuglâšarkkâduv äššigâs- já totkeesalipalvâlusâid, astoäigitiilijd já -soojijd, vuoijâmhaalijd já eres valastâllâmtiilijd, nuorâitiilijd, kerhotiilijd, seervij čokkânemtiilijd, puárásij peivitooimâ, vajoidittee pargotooimâ já pargokuávdáid steŋgejeh. Avžuuttuvvoo, ete priivaat já kuálmád sektor tuáimeeh sehe oskoldâhliih seervih tuáimih siämmáánáál.

Kieldih kolliistâlmijd puárásij já eres riskâjuávhui aassâmpalvâlemohtâduvâin.

Kieldih ulguupiälááš ulmui kolliistâlmijd tipšolájádâsâin, tiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduvâin já pyecceiviäsuin eereeb tábáhtus miäldásii árvuštâllâm mield kriittâlávt pyeccei já párnái tiervâs aldaulmuuh, terminaaltipšoost orroo ulmui aldaulmuuh sehe pelikyeimi tâi toorjâolmooš  šoddâdemuásáduvâst.

Almos sektor pargoadeleijeeh merideh taid almos sektor pargeid káiduspaargon, kiäi pargoh taheh tom máhđulâžžân.

Toimâraavân paijeel 70-ihásijd kenigiteh pisottâllâđ ohtâvuođâittáá eres ulmuiguin máhđulâšvuođâi mield (karanteen västideijee tile), eereeb aalmugovdâsteijeeh, staatânjunošeh já kieldâ ovdâulmuuh.

Lasettuvvoo sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs kapasiteet almos já priivaat sektorist. Siämmáá ääigi kepiduvvoo huáputtem toimâ. Priivaat sektor kapasiteet váldoo ohtsii anon táárbu mield. Siämmáá ääigi spiekâsteh lahâaasâtlijn meriaaigijn já kenigâsvuođâin.

Lasettuvvoo korona-iskosväldimkapasiteet. THL tuárju kuávluid tast.

Kriittâlij pargei uásild spiekâsteh pargoäigilaavâ já iheluámulaavâ njuolgâdusâin sehe priivaat já almos sektorist.

Varriidâteh kenigittiđ eromâšávt sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs sehe siskáldâs torvolâšvuođâ škuávlejum áámmátulmuid táárbu mield paargon.

Ulmui jotteem puáhtá raijiđ jiegâ já tiervâsvuođâ uhkedeijee tuođâlii vaarâ keežild.

Aalmugtiervâsvuođâ já tiervâsvuođâtorvolâšvuođâ tiet algâtteh valmâštâllâm Suomâ raajij steŋgiimân jotelis äigitavluin aalmugijkoskâsijd kenigâsvuođâid nuávditmáin. Koskâlditeh mađhâšeijee- já olmoošjotoluv Suomân nuuvt jotelávt ko máhđulâš, eereeb Suomâ aalmugjesânij já Suomâst ässee ulmui maccâm. Suomâ aalmugjesâneh já Suomâst ässee ulmuuh iä koolgâ mađhâšiđ olgoenâmáid. Syemmilâš mađhâšeijeeh avžuuttuvvojeh ájáttâlhánnáá maccâđ Suomân. Tave- já viestârrääji rasta syevih velttidmettum pargoost jotteem já eres velttidmettum ášástâllâm. Täävvir- já rahtijotolâh juátkoo táválávt.

Olgoenâmijn mäccee syemmiliih já Suomâst pisovávt ässee ulmuuh stivrejuvvojeh kyevti oho karanteen västideijee tilán.

Olgoenâmijn mäcceeh kalgeh sooppâđ paargon maccâm äigimuddoost já kyevti oho meddâloromist oovtâst pargoadeleijein.

Piäluštâsvyeimih torvejeh tooimâs jotkum já kiärgusvuođâ jyehi tiileest. Varriidâteh tuárjud eres virgeomâháid táárbu mield.

Lasetiäđuh: Uáiviminister Marin sierânâsišedeijee Henrik Haapajärvi, p. 050 339 2604 sehe staatârääđi viestâdemhovdâ Päivi Anttikoski, p. 040 536 4821, staatârääđi kanslia

Tuávááštiätu kiärgusvuođâlaavâst

Kiärgusvuođâlaavâst láá miäruštâllum sierâlágán spiekâstâhtileh, tego Suomân čyeccee volliittem, eromâš tuođâlâš stuorrâluhottesvuotâ tâi vijđáht levânâm njuámmumtavdâ, tego koronaviruspandemia lii. Kiärgusvuođâlaavâ ulmen lii spiekâstâhtiileest suoijiđ aalmug sehe turviđ ton áigápuáđu já staatâ ekonomiaeellim, paijeentoollâđ riehtioornig, vuáđuvuoigâdvuođâid já olmoošvuoigâdvuođâid sehe turviđ väldikode kuávlulii kuoskâhánnáávuođâ já jiečânâsvuođâ.

Kiärgusvuođâlaavâst asâtteh virgeomâhái toimâváldásmitmijn spiekâstâhtile ääigi. Kiärgusvuođâlaavâst miäruštâllum toimâváldásmittem puáhtá kevttiđ tuše, jis tile ij pyevti haldâšiđ virgeomâhái táválij toimâváldásmitmijguin. Kiärgusvuođâlaavâ vuáđuld räijejeh aalmugjesânij vuoigâdvuođâid já táválii eellim tuše, jis tot lii velttidmettum aalmug suoijim tiet.

Kiärgusvuođâlaavâst asâttum toimâváldásmittem anonväldimist enâmustáá kuuđâ mánuppaje ááigán meriduvvoo staatârääđi asâttâssáin (anonväldimasâttâs), ko staatârääđi ohtsâštooimâst täsivääldi presidentáin lii pahudâm staatâst orroo spiekâstâhtile. Lopâlâš meridemväldi vuáimánšoddâmist lii ovdâskoddeest. Tot meerrid, ete olášuveh-uv staatârääđi adelem asâttâs laseváldásmitmeh ollásávt tâi uásild. Ovdâskodde puáhtá meid komettiđ staatârääđi adelem asâttâs.

Huápulii tiileest lii máhđulâš väldiđ laseváldásmitmijd tállán anon. Meid talle asâttâs puáhtoo ovdâskode kieđâvuššâmnáál ájáttâlhánnáá. Asâttâs kalga pyehtiđ ovdâskoodán oho siste tâi mudoi asâttâs jaska.

Palaa sivun alkuun