Valtioneuvosto ja ministeriöt Media
Valikko

Halltõs tuõđi õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin Lääʹddjânnam åårram čoʹrstemåårrmõõžžin koronaviirusvueʹjj diõtt

Riikksuåvtõõzz kanslia 17.3.2020 14.00

Halltõs liʹnjjii 16. pâʹsslašttâm-mannu 2020 lââʹsstuåimin koronaviirusvueʹjj håiddam diõtt Lääʹddjânnmest. Liʹnjjuum tuåimi jõrddmõššân lij suõjjeed meer di tuõrvveed õhttsažkååʹdd da täälljieʹllem tuåimmjummuš. Liʹnjjõõzzt liâ viõǥǥâst 13. njuhččmannu 2020 räjja. Halltõs lij tuõttâm õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin, što jânnmest liâ ååʹn koronaviirusvueʹjj diõtt čoʹrstemåårrmõõžž.

Riikksuåvtõs da tuåimmjemvääldla veʹrǧǧneeʹǩǩ väʹldde tuʹmmstõõǥǥid da siâzztõõzzid viõʹǩǩe vaalmâšvuõttlääʹjj, pâššnemkõpplääʹjj da jeeʹres lääʹjjšiõttummuž meâldlânji.Tuåimmjemvääldla veʹrǧǧneeʹǩǩ ouʹdde tääʹrǩab vuäʹpstõõzzid vasttõõzzeez meâldlânji. Halltõs õudd vaalmâšvuõttlääʹjj âânnmaväʹlddemasetõõzz eeʹttiǩ-kådda mââibaarǥ 17. pâʹsslašttâm-mannu st 2020.

Halltõõzz liʹnjjeem tuåim

Ouddpeâmm tuåimmjemjuâǥǥtõõzz da tõi õhttvuõđâst riâššâmvuâla vuõssmätt’tõs ââʹnet tuåimmjummšest. Nääiʹt tuõrvveet õhttsažkååʹdd tuåimmjummuž määiʹneld kriittlaž sueʹrjin tuâjjlažkååʹdd päärnai piâssmõš ouddpiõmmu da vueiʹtlvââʹstet puärrsid tuâjastjååttmõš. Riikksuåvtõs liʹnjjad, što tõk puärraz da jeäʹlteei, ǩeäin lij vuäittmõš riâššâd päärna håidd dååma, mõõntâʹlle nääiʹt.

Škoouli, mättstroiʹttli, pââimõs-škoouli da ämmatõllškoouli di meerlažškoouli da jeeʹres pååđ čuõvtemtuâj pääiʹǩ piijât ǩidd da ââldasmätt’tõs tõin jõõskât. Čoʹrstõkvuõđlânji kuuitâǥ riâžžât škooulin riâššâmnalla åårrai vuõssmätt’tõs di vuâđđmätt’tõõzz 1-3 klaassi ââldasmätt’tõs tõi puärrsi päärnaid, kook reâugga õhttsažkååʹdd tuåimmjummuž määiʹneld kriittlaž sueʹrjin. Lââʹssen čoʹrstõkkân riâžžât spesiaal tuärjjõõzz tuʹmmstõõǥǥ vuäǯǯam škooulniiʹǩǩi ââldasmätt’tõs tõid taarbšeeʹjid, kuuitâǥ nuʹt što puärraz da jeäʹlteei, ǩeäin lij vuäittmõš riâššâd päärna håidd dååma, mõõntâʹlle nääiʹt. Ooudbeäʹlnn peäggtum riâššmõõžž šâʹdde viõʹǩǩe seärad 18.3.2020.

Ââldasmätt’tõõzz sâjja juõʹǩǩ pââimõs-škoouli, ämmatõllškoouli di ämmatlaž škooultõõzz, lookkjiškooulškooultõõzz da vuâđđmätt’tõõzz jäʹrjsteeʹji mättʼtõs da vuäʹpstõs riâžžât vueiʹtlva vaiddsânji vaajtõsmäinnsain naaʹlin, jeäʹrbi mieʹldd ougglõsmätt’tõõzz, jeeʹresnallšmid digitaal’laž mättjempirrõõzzid da –räʹtǩǩõõzzid di taarbšeen jiõččnaž mättʼtõõttmõõžž äuʹǩǩeeʹl.

Pâʹjjmättʼtõõttituʹtǩǩõõzz teeʹst viiǥǥât čõõđ 13.3.2020 õlmstõttum vuäʹnuum äiʹǧǧtaaulin 23.3.2020 mõõneeʹst vääʹldeeʹl lokku tiõrvâsvuõttveʹrǧǧniiʹǩǩi uʹvddem meärrõõzzid.

Rääʹjtet õõlmâs noorõõttmõõžž lååi ooumže da siâzztõõlât veäʹltteed taarbteʹmes åårrmõõžž takai paaiʹǩin.

Piijât ǩidd riikk da kooʹddi muʹzeei, teaʹtter, Kansallisooppera (Meersažooppera), kulttuurpõõrt, ǩeʹrjjpõõrt, ǩeʹrjjaaut, Meersažarkiiv äʹššneǩ- da tuʹtǩǩeeikueʹrneckääzzkõõzz, staarjõõttâmpääiʹǩ da –pääiʹǩ, vuõjjâmpõõrt da jeeʹres sporttpääiʹǩ, nuõripääiʹǩ, kruuggpääiʹǩ, organisaatioi noorõõttâmpääiʹǩ, puärrsi peiʹvvtuåimmjummuž, säuʹrsmõʹtti tuâjjtuåimmjummuž da tuâjjkõõskõõzz. Siâzztõõlât privaatt da kuälmad sektoor tuåimmjeeʹji di ååskvai õhttsažkooʹddi tuåimmjem seämmanalla.

Ǩieʹldet kueʹssreeis puärrsi da jeeʹres riskkjoouki jälstemkääzzkõsjuâǥǥtõõzzin.

Ǩieʹldet kueʹssreeis åålǥbeällsain håiddstroiʹttlin, tiõrvâsvuõđhuõl juâǥǥtõõzzin da puõccipõõrtin meädda looǥǥeeʹl šõddâm-meâldlânji ärvvtõõleen kriittlânji puõccji da päärnai tiõrvâs õõldâsoummu, sätthååidast åårrai õõldâsoummu di pieʹllkueiʹmm leʹbe tuärjjõsooumaž šõddeemjuâkksest.

Õõlmâs sektoor tuâjjuʹvddi meäʹrree tõid õõlmâs sektoor tuâjjlaid õugglõstuõjju, kooi tuâj tõn vueiʹtlvâʹstte.

Tuåimmjemvuäʹpstõssân pâʹjjel 70-âkksa õõlǥtet põõššâd čåårast kontaaktin jeeʹres oummuivuiʹm vueiʹtlvâžvuõđi mieʹldd (karantteen vaʹstteei jeällmõõžž), meädda looǥǥeeʹl parlameʹnttnee’ǩǩ, riikkouddoummu da kååddlaž ouddoummu.

Lââ’zztet sosiaal- da tiõrvâsvuõđ ǩeâllʼjemvuõđ õõlmâs da privatt sektoorin. Seämmaäiggsânji ǩieʹppeet ǩirrsateʹmes tuåimmjummuž. Privaatt sektoor ǩeâllʼjemvuõđ vääʹldet õhttsaž âânnmõʹšše taarb mieʹldd. Seämma ääiʹj lueʹǯǯjeet lääʹjjmeâldlaž mieʹrraaiʹjin da õõlǥtõõzzin.

Šõddeet korona-teʹsttjemǩeâllʼjemvuõđ. THL tuärjjad vuuʹdid täin vueʹzzin.

Kriittlaž tuâjjlažkååʹdd beäʹlnn čoʹrstet tuâjjäiʹǧǧlääʹjj da eeʹǩǩluõvâsvuõttääiʹj šeâttmõõžžin di privatt ǥu õõlmâs sektoorâst.

Vaʹrrjõõđât õõlǥted jeäʹrben sosiaal- da tiõrvâsvuõđhuõl di siiʹsǩe staanvuõđ škooultum ämmatoummuid taarb mieʹldd tuõjju.

Oummui liikkummuž vueiʹtet rääʹjted jiõgg da tiõrvâsvuõđ akkeei tuõttšõs vaar diõtt.

Meertiõrvâsvuõđ da tiõrvâsvuõttstaanvuõđ diõtt altteet valmštõõllmõš Lääʹddjânnam raaji ǩidd piijjâm diõtt ǩirrsaž äiʹǧǧtaaulin meeraikõskksaž õõlǥtõõzzid jääʹǩǩteeʹl. Jõõskât määtklaž- da persoontrafikk Lääʹddjânnma nuʹt sõrgg ǥu lij vueiʹtlvaž, lokku vää’ldǩani Lääʹddjânnam meerlai da Lääʹddjânnmest jälsteei oummui mäccõõžž. Lääʹddjânnam meerlai da Lääʹddjânnmest jälsteei oummuin ij õõlǥ reissjed ålggjânnma. Lääʹdd määtklaid siâzztõõlât kõõskteʹmes mäccõõžž Lääʹddjânnma. Tâʹvv- da viõstâr-raaj pâʹjjel sååʹvšet viâltʼteʹmes tuâjastjååttmõš da jeeʹres viâltʼteʹmes äʹššeem. Täʹvver- da frahtt-trafikk juätkkai takainalla.

Ålggjânnmest maaʹcci lääʹdd da Lääʹddjânnmest põõššinalla jälsteei oummuid ohjjeet kueiʹt neäʹttel karanteena vaʹstteei jeällmõõžžid.

Ålggjânnmest maʹcci oummuin âlgg suåppâd tuõjju mäccõõžž ääiʹjpooddâst da kueiʹt neäʹttel meädda åårrmõõžžâst õõutâst tuâjjuʹvddjines.

Peälštõõttâmviõǥǥ tuõrvvad tuåimmjummšes juätkkjemvuõđ da vaalmâsvuõđ juõʹǩǩ vueʹjjin. Jeeʹres veʹrǧǧniiʹǩǩid valmštõõlât tuärjjeed taarb mieʹldd.

Lââʹssteâđ: Väʹlddminister Marin spesiaalveäʹǩǩteei Henrik Haapajärvi, teʹl. 050 339 2604 di riikksuåvtõõzz saaǥǥtemjååʹđteei Päivi Anttikoski, teʹl. 040 536 4821, riikksuåvtõõzz kanslia

Tuâǥǥõsteâđ vaalmâšvuõttlääʹjjest

Vaalmâšvuõttlääʹjjest liâ meäʹrtõllum jeeʹresnallšem čoʹrstemåårrmõõžž, mâʹta Lääʹddjânnma šõddi kõrmmlõs, takai jeäʹrab tuõttšõs jõnnpååʹmh leʹbe vaiddsa leävvnam pâššnemkõpp, måkam koronaviiruspandemia lij.Vaalmâšvuõttlääʹjj miârktõssân lij čoʹrstemåårrmõõžžin suõjjeed meer di tuõrvveed tõn piʹrǧǧummuš da jânnam täälljieʹllem, tuõʹllʼjed vuõiggâdvuõttjiârǥ, vuâđđvuõiggâdvuõđid da ooumažvuõiggâdvuõđid di tuõrvveed väʹlddkååʹdd vooudlaž kuõskteʹmesvuõtt da jiõččvuõtt.

Vaalmâšvuõttlääʹjjest šiõtteet veʹrǧǧniiʹǩǩi tuåimmväʹlddvuõđin čoʹrstemåårrmõõžži poodd. Vaalmâšvuõttlääʹjjest meäʹrtõllum tuåimmväʹlddvuõđid vueiʹtet ââʹnned pâi, jõs vueʹǩǩ ij leäkku vaaldšemnalla veʹrǧǧniiʹǩǩi noʹrmaal tuåimmväʹlddvuõđin.Vaalmâšvuõttlääʹjj nuäjja rääʹjted meerlai vuõiggâdvuõđid da noʹrmaal jieʹllem pâi, jõs tõt lij viâltʼteʹmes meer suõjjeem diõtt.

Vaalmâšvuõttlääʹjjest šiõttuum tuåimmväʹlddvuõđi ââʹnnemvälddmõõžžâst jäänmõsân kuuđ määnpââʹjjen tuʹmmjet riikksuåvtõõzz asetõõzzin (âânnmaväʹlddemasetõs), ǥu riikksuåvtõs õhttsažtuåimmjummšest tääʹssvääʹld presideeʹntin lij tuõttâm jânnmest åårrai čoʹrstemåårrmõõžž. Loopplaž tuʹmmjemväʹldd viõʹǩǩe šõddmõõžžâst lij eeʹttiǩ-kååʹddest. Tõt tuʹmmai, puäʹtte-a riikksuåvtõõzz uʹvddem asetõõzz lââʹssväʹlddvuõđ âânnmõʹšše obbnes leʹbe vuässas. Eeʹttiǩ-kåʹdd vuäitt še jaukkeed riikksuåvtõõzz uʹvddem asetõõzz.

Ǩirrlaž vueʹjjest lij vueiʹtlvaž väʹldded lââʹssväʹlddvuõđ tâʹlles âânnmõʹšše. Še tâʹl asetõs viiǥǥât eeʹttiǩ-kååʹdd ǩiõttʼtõõllâmnalla vuõiʹǧǧest. Asetõs feʹrttai viikkâd eeʹttiǩ-kådda neäʹttel määʹttest leʹbe muđoi asetõs jäukk.

 

Palaa sivun alkuun