Halltõs raaji vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ hybridistrategia čõõđtummšest raajj-jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest
Halltõs lij raajjâm såbbrest 11. čõhččmannu vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ ođđ tåimmjem- maalâst hybridistrategia čõõđtummšan raajj- jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest . Tåimmjem- maal vieʹǩǩin vueiʹtte puʹrǧǧeed jânnmapueʹttem rääʹjtõõzzid da seämmast tuâsttad koronavirusepidemia raajin.
Ođđ raajjärvv 25/100 000 jälsteei oouʹdab kueiʹt neäʹttel mõõnnmen
Halltõs raʹvvji ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmen da vuʹvdden tõid, kooi očndõõttâmvuõtt lij jeänab ǥu 25 šõddmõõžž 100 000 jälsteei puõtt oouʹdab 14 suutk äiʹǧǧen.
Ââʹlab očndõõttâmvuõtt jânnmin da vuuʹdin jânnma pueʹttjin oudldââstči måttmid pannvueʹǩǩäʹrttlid loʹǩǩe vääʹldǩâni tuõđstõs vuâlla 72 čiâss mâʹŋŋlest valddum negatiivlast koronateeʹstest. Jânnma puõʹtti vueiʹtte pâššnemkõpplääʹjj meâldlânji mieʹrreed karanteena. Karanteeʹn vuäitči tuʹmmjed ääiʹjbõššân 72 čiâssad jânnmapueʹttem tuejjõõzz nuuʹbb teeʹst negatiivlast šõddmõõžžâst.
Tâʹl ǥu jânnmest jeälstummuš peštt vuâlla kolmm sutkkâd, nuuʹbb teeʹst da karanteeʹn ij oolǥâd.
Vueʹllǥab očndõõttâmvuõđ (jäänmõssân 25) jânnmin leʹbe vuuʹdin jânnma pueʹttjin ooudâst peäggtum jeärabtåimmad ij oolǥâd.
Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllemstroiʹttel taʹrǩǩad neäʹttel kõõskin jânnmi da vuuʹdi sââjstummšest vueʹllǥab da ââʹlab očndõõttâmvuõđ kategoriaid. Valdiasuåvtõõzz takaisååbbar tuʹmmai vueiʹtlvain muttõõzzin jânnamliistâst siiʹsǩministeria eʹtǩǩõõzzâst.
Lääʹddjânnam meerlain da põõššlânji Lääʹddest jälsteeʹjin jiâ Lääʹddjânnma mäʹččmen oudldââstči teʹsttjemtuõđstõõzz. Ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin pueʹttmen siʹjjid vuäʹpsteʹčči teeʹstid da karanteena Lääʹddjânnmest.
Mäʹtǩǩeemraajtõõzzid čåuddje
Teʹsttõʹsse vuâđđuum tåimmjem- maal annavälddmõš vueiʹtlvast mäʹtǩǩeemsueʹrj tåimmjummuš ânnʼjõõžž pueʹrben
Tåimmjem- maall vueiʹtlvast nuʹtt EU- jânnmin da Schengen- vuuʹdin ǥu EU ruân liist jânnmin še Charter- da äʹrttelmaaʹtǩin tâʹl še, ǥu očndõõttâmvuõtt ââʹlad raajj- äärv 25, ǥu mäʹtǩǩ peštt jäänmõssân 72 čiâssad. Tâʹl ǥu mäʹtǩǩ peštt pâʹjjel 72 čiâssad, suåvtâʹlle takai mõõntõõllmõõžž karanteeʹnest da nuuʹbb teeʹstest.
Liikkummuš tâʹvvjânnam jânnamraaʹjest da Viro da Ruõcc puäʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst hiâlptââvv.
Tuâjj- jååttmõš da jeeʹres raajjõhttõõzz suutksaž õhttvuõtt vueiʹtlvâʹstte tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc puäʹrrev- ja ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst teʹstt- tuõđstõõzztaa da karanteeʹn vouddla kõppvueʹjj åårmen nuʹtt nuuʹbbes vaʹstteei
ooudbeäʹlnn jânnmin tuõđstum očndõõttâmvuõđâst huõlǩâni. Järrsi mäʹtǩǩeei määinast tiõrvâsvuõttveʹrǧǧneeʹǩǩ räʹjje riskkaʹrvvõõzz meâldlânji puõttlõttum taʹrǩǩõõzzid da teeʹstid.
Spesialäʹrttli jânnmapuättmõš seänna vuâđđâʹttem määinast juõʹǩǩ jânnmest
Spesialäʹrttli, mâʹt-a kulttuur, liikkummuž da jieʹllemvueʹǩǩjääll eʹttǩeeʹji puättmõš da jälstummuš Lääʹddjânnmest ođđ maal leʹbe seʹrddempââʹjj maal šiõttʼtummuš oudldõõzzin rätkkjeeʹn vueiʹtte priimmâd vuâđđâʹttem määinast. Näkam määin liâ jeärbõššân tåimmsueʹrj jeällvuõđ, ođđ šõddâm leʹbe kuʹǩes äiʹǩǩ- kõõsk tåimmjummušoudldõõzzi staanummšan veäʹltteteʹm tuejjõõzz.
Tuâjjuvddi leʹbe jeeʹres jânnma kåččai õhttsažtuâjjneeʹǩǩ âʹlǧǧe čuäʹjted oummid leʹbe äʹrttlid jiiʹjjes tiõrvâsvuõtt staanvuõđ kuõsǩǩi tåimmjemplaan kååʹtt jääʹǩǩat meerlaid vuäʹpstõõzzid. Raajjvärddjemstrooiʹtel koordinâstt spesiaaläʹrttli jânnma piâzzam tarbbvuõđ da oudldõõzzid. Kåččai õhttsažvuõttneǩ vuõlttâd ooccmõõžžâs Raajjvärddjemstroiʹttla.
Ooccmõõžžin âlgg vuâđđeed tåimmjummuš meerlaž miârkktõsvuõtt da määin tõid, štõ jiâ jeeʹres mõõntõõllmõõžžid vueiʹt jääʹǩǩted leʹbe mõõzz jânnma piâssmõš EU ruân liist åålǥpeällsast jânnmest oolǥči seännad še mõõntõõllmõõžž, koin kâʹdde tiõrvâsvuõtt staanvuõđ teâuddjummšest.
Spesialäʹrttli jânnma pueʹttem- mall lij čuõvtum tääʹrǩben teâđtemnoorõõttmõõžžâst spesialaunnsest da vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥâst ( meâlddõssân).
Ođđ maal annaväʹlddmõš oudldâstt lääʹǩǩmuttõõzzid
Kueiʹt teʹsttummuš maal annavälddmõš oudldâʹst ǩirrsânji tuejjõõzzid lääʹǩǩšiõtteem- muttõõzzid, mäʹhtt jååttlõõǥǥ kääzzkõõzzin uʹvddum lääʹjj mottmõõžžâst, de teʹsttummuš lââʹzztummuš da oʹđđest puõttlâsttmõš de jeeʹres tiõrvâsvuõtt staanvuõđ raʹvvjem tååimid jânnmapueʹttem õhttvuõđâst. Puk maʹlle da teʹsttjemkapasiteeʹtt šõddummša kollʼjeei teiʹǧǧâânnmõõžž käʹtte tiuddmieʹrrsânji.
Halltõs oudd eeʹttiǩ- kådda eʹtǩǩõõzz, koʹst eeʹttkâʹstte lââʹzztemnalla jååttlõõǥǥ kääzzkõõzzin uvddum laʹǩǩe ođđ šiõttõõzz negatiivla pâššnemkõõv kuõsǩǩi teʹsttšõddmõõžž taʹrǩǩummšest da tuõđtõõzz čuäʹjtummšest.Ouddteeʹst âʹnne jânnma pueʹttem oudldõõzzân ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin tâʹlles tõn ǩeeʹjjest, ǥu ääʹšš kuõsǩǩi lääʹǩǩmuttâz lij puättam viõʹǧǧe. Nuuʹbb pââʹjj teeʹst määinast mall väʹldde õnnu 23.11.2020 mâânast.
Seʹrddempââʹjj mall viõǥǥâst 1.10.–22.11.
Seʹrddempââʹjj siiʹsǩraajjvälvvmest suåvtõõllmõõžž 25 očndõõttâmvuõđ raajj- äärv jääʹǩǩte še EU ruân liist jânnmid. Raajj- äärv ââʹleem jânnmin seännum jânnma pueʹttemvuâđđ liâ pâi Lääʹddjânnmest leʹbe jeeʹres EU leʹbe Schengen- valdiast jäälsteei mäʹccem da jeeʹres veäʹltteteʹm mäinn.
Pukid Lääʹddjânnma ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmest pueʹttjid seäʹsse tän šiâtt 14 suutk jiõččvälddsa karanteeʹn. Seʹrddempââʹjj poddân EU- jânnmin da Schengen- vuuʹdin de EU ruân liist ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin da jeeʹres kuälmad jânnmin veäʹltteteʹm määin vuâđain jânnma pueʹttjid seäʹsse ouddteʹsttjummuš.
Ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin mäʹccmen Lääʹddjânnmest jälsteei vuäitči haaʹleʹmmen vuäʹneed, jiõččvälddsaž karanteeʹn ooccõõttâmnalla teʹstte tâʹlles Lääʹddjânnma pueʹttmest da nuuʹbb teʹstte ääiʹjbõššân 72 čiâss ǩeeʹjjest. Tät hiâlpad taarblaž tuâjjmäʹtǩǩ jååttlõõǥǥ.
Nuuʹbb teeʹst da karanteeʹn jiâ õõlǥat jânnmin jeälsteʹmmen, kååʹtt peštt vuâlla 72 čiâssad.
Seʹrddempââʹjj maʹlle siiʹsǩat še tõt, mäʹhtt ooudâst ođđ tåimmjem- maal määinast tuâʹtte spesiaaläʹrttlin de nuʹbbelt tuâjj-jååttmõõžžâst da jeeʹres raajjõhttõõzzi suutksast õhttvuõđâst tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc käʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst .
Seʹrddempââʹjj maʹlle siiʹsǩat še tõt, mäʹhtt ooudâst ođđ tåimmjem- maal määinast tuõʹtte spesiaaläʹrttlin de nuʹbbelt tuâjj-jååttmõõžžâst da jeeʹres raajjõhttõõzzi suutksast õhttvuõđâst tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc käʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst .
Tâʹlles pueʹtti raajjtuʹmmstõõǥǥ viʹõǩǩe 19. čõhččmannu
Valdiasuåvtõs tuʹmmji 11. čõhččmannu še siiʹsǩraajjtäʹrǩǩummši juäʹtǩǩmest da raajj-jååttlõõǥǥ rääʹjtõõzzin, kook puäʹtte viõʹǩǩe 19. čõhččmannu da juäʹtǩǩje 18. kålggmannu räjja.
Meâlddõõzz
Valdiasuåvtõõzz vuâđđjuurdtuʹmmstõk hybridistrategia čõõđtummšest raajid pââʹjjteeʹj jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest.
Teâđtõsnoorõõttmõõžž eeʹttkâʹsttemaaunâs
Lââʹzzteâđaid:
vueʹllvaldiapiisar Timo Lankinen, valdiasuåvtõõzz konttâr, p. 0295 160 300,koontârnaačaʹlniǩ Kirsi Pimiä, siiʹsǩministeria, p. 0295 488203, strategiajååʹđteei Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria (ouddnõmm.sooǥǥnõ[email protected]; õhttvuõttväʹlddem teʹksttpååʹšt 050 331 0314), jååʹđteei Mika Salminen, Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel, p. 029 524 8454, jieʹllemvueʹǩǩministeria spesiaalveäʹǩǩteei Jenny Hasu, tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, p. 295 047 213, projeʹkttnaačaʹlniǩ Pipa Turvanen da tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria (Tuâjjmätkka da tuâjjouddmõʹšše kollʼjeei jååttlõk), p. 0295 047 226 Lââʹǩǩšiõtteemjååʹđteei Silja Ruokola, jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeria (vueʹlǧǧemjânnamteʹsttjummuš), p. 040 580 0894