Skip to content
Media
Valtioneuvosto frontpage

Ráđđehus áigeguovdilasttii Suoma koronavirusstrategiija, ráddjenoaimmaid sáhttá burgit cehkiid mielde ja nu ahte dat bissot hálddus

Stáhtaráđi kansliijaopetus- ja kulttuuriministeriösosiaali- ja terveysministeriö
Julkaisuajankohta 22.4.2020 19.35 | Julkaistu suomeksi 24.4.2020 klo 8.47
Dieđáhus 275/2020

Ráđđehus áigeguovdilasttii ráđđádallamisttis odne cuoŋománu 22. beaivve Suoma koronavirusstrategiija dávdda viidáneami eastima go lei gullan áššedovdiid árvvoštallamiid koronadilis.

Ráđđehusa ulbmilin lea ain eastit virusa viidáneami servodagas, dorvvastit dearvvašvuohtafuolahusa suvdinnávcca ja suodjalit earenoamážit olbmuid, geat gullet riskajovkui.

Epidemiija ovdáneami caggamis Suopma lea lihkostuvvan doaisttážii bures. Ráđđehus árvvoštallá dan dihte, ahte Suomas lea vejolaš sirdásit cehkiid mielde ja nu ahte viiddes servodatlaš ráddjendoaimmat bissot hálddus gitta njoammundávdallága miel beavttálmahtton epidemiija hálddašeapmái. Buot ráddjendoaimmain ii goitge sáhte luohpat ovttatmano, daningo dilli lea ain duođalaš.

Suoma hybridastrategiija mieigá ráddjendoaimmaid hálddašuvvon burgima olis deste, guora, sirre ja divššo -jurddašeapmái. Das viiddes desten, beaktilis identifiserejuvvon dávdadáhpáhusaid ja -gollosiid guorran, buohccán olbmuid sirren sihke suojehuvvanvuložiid karantena cagget dávdda ovdáneami.  

Hybridastrategiija oassin ráđđehus joatká epidemiija hálddašeamis adnon mobiilaapplikašuvnna atnuiváldima válmmastallama. Applikašuvnna ravdaeaktun lea málle, mii vuođđuduvvá eaktodáhtolašvuhtii ja gudnejahttá ovttaskas olbmo diehtosuoji.

Stáhtačálli Martti Hetemäki jođihan válmmastallanjoavku dahká miessemánu 1. beaivve rádjái plána ráddjendoaibmabijuin eret beassamis rievttesáigásaččat ja sirdáseamis dávdda ovdáneami caggama čuovvovaš muttu guvlui. Ráđđehusa ráđđádallan áššis ordnejuvvo miessemánu 3. beaivve.

Válmmastallanjoavku dahká ovdanbuktojumiid árabajásgeassima ja skuvlema oasis nu, ahte mearrádusat ráddjendoaimmaid joatkimis sáhttet dahkkojuvvot juo ovdal miessemánu álggu. Dalle skuvlema ordnejeaddjit háhppehit dárbbu mielde ráhkkanit lagasoahpahusa ordnemii.

Ráđđehus čuovvu dárkket dahkkojuvvon mearrádusaid váikkuhusaid dávdda ovdáneapmái ja lea dárbbu mielde gárvvis ođđa doaimmaide, juos dilli dan gáibida.  

Ráđđehus linnjii, ahte badjel 500 heakka álbmotdilálašvuođaid gieldu gánnáha joatkit aŋkke suoidnemánu 31. beaivve rádjái. Guovlohálddahusdoaimmahagat sáhttet njoammundávdalága vuođul gieldit álbmotdilálašvuođaid eanemusat mánnui háválassii. Loahppageasi ja álgočavčča dilálašvuođaid oasis árvvoštallan dahkkojuvvo maŋemusat geassemánu álggus.

Lassidieđut: stáhtaráđi gulahallanhoavda Päivi Anttikoski, t. 040 536 4821

Haldâttâs peividij Suomâ koronavirusstrategia, raijimtooimâid máhđulâš kepidiđ kuuloold já kontrollistum vuovvijn

Haldâttâs peividij ráđádâlmijn onne cuáŋuimáánu 22. peeivi Suomâ koronavirusstrategia taavdâ levânem estim várás, ko kuulâi äššitobdei árvuštâlmijd koronatiileest.

Haldâttâs ulmen lii ain estiđ virus levânem ohtsâškoddeest, turviđ tiervâsvuođâhuolâttâs naavcâid já suojâliđ eromâšávt ulmuid, kiäh kuleh riskâjuávhoid.

Epidemia ovdánem estim lii Suomâst luhostum tuáistáážân pyereest. Haldâttâs árvuštâl tondiet, ete Suomâst lii máhđulâš sirdâšuđ kuuloold já kontrollistum vuovvijn vijđes ohtsâškodálijn raijimtooimâin njuámmumtavdâlaavâ miäldásii pehtilittum epidemia kontrollistmân. Puoh raijimtooimâid ij kuittâg paste meddâlistiđ ohtân, ko tile lii ain vaigâd.

Suomâ hybridistrategia vuáđđud, toos lasseen, ete kepideh raijimtooimâid kontrollistum vuovvijn, testaa, čuávu, sierrii já tipšo –juurdâšmân. Tast vijđes testam, pehtilis tubdâstum tavdâtábáhtusâi já -salvânij čuávvum, pyeccei sierrim já painâšum ulmui karanteen estih taavdâ levânem.

Hybridistrategia uássin haldâttâs juátká epidemia tarkkuumist kevttimnáál mobilheiviittâs kiävtunväldim valmâštâllâm. Heiviittâs robdâiähtun lii rijjâtátulâšvuotân vuáđuduvvee já ovtâskâs ulmuu tiätusyeje kunnijâttee malli.

Staatâčällee Martti Hetemäki jođettem valmâštâllâmjuávkku taha vyesimáánu 1. peeivi räi vuávám tađe várás, ete luovânep raijimtooimâin olmâ ääigi já sirdâšup taavdâ levânem estimist čuávvoo muudon. Haldâttâs ráđádâllâm ääšist uárnejuvvoo vyesimáánu 3. peeivi.

Valmâštâllâmjuávkku taha iävtuttâsâid arâšoddâdem já škovlim uásild tienuuvt, ete miärádâsâid raijimtooimâi juátkimist puáhtá toohâđ jo ovdil vyesimáánu aalgâ. Talle škovlim uárnejeijeeh kiergâneh táárbu mield varriidâttâđ aldamáttááttâs orniimân.

Haldâttâs čuávu tárkká tohhum miärádâsâi vaikuttâsâid taavdâ ovdánmân já lii táárbu  mield kiärgus uđđâ toimáid, jis tile nuuvt váátá.

Haldâttâs linjij, ete paijeel 500 ulmuu aalmugtilálâšvuođâi kieldim kalga juátkiđ kuittâg syeinimáánu 31. peeivi räi. Kuávluhaldâttâhvirgáduvah pyehtih njuámmumtavdâlaavâ vuáđuld kieldiđ aalmugtilálâšvuođâid enâmustáá mánuppajan häävild. Loppâkeesi já algâčoovčâ uásild árvuštâllâm tahhoo majemustáá kesimáánu aalgâst.

Lasetiäđuh: staatârääđi viestâdemhovdâ Päivi Anttikoski, p. 040 536 4821

Halltõs peeiʹvti Lääʹddjânnam koronavirus-strategia, rääʹjtemtuåimid lij vueiʹtlvaž puʹrǧǧeed siõmmnai siõmmnai tuʹmmstõõǥǥi meâldlânji

Halltõs peeiʹvti saǥstõõllmõõžžstes täʹbbe 22.4. Lääʹddjânnam koronavirus-strategia taaud leävvnummuž cõggâm diõtt mâŋŋa ko kuʹlle äʹšštobddji aʹrvvõõzzid koronavueʹjjest.

Halltõõzz täävtõssân lij õinn cõggâd viruuzz leävvnummuž õhttsažkååʹddest, staanâd tiõrvâsvuõtthuõl kapasiteeʹtt da suõjjled jeäʹrben riskkjooukid kuulli oummid.

Epidemia ouddnummuž cõggmest lie Lääʹddjânnmest oʹnnstam tän räjja puârast. Tõn diõtt halltõs ärvvtââll, što Lääʹddjânnmest lij vueiʹtlvaž serddjed siõmmnai siõmmnai tuʹmmstõõǥǥi meâldlânji veiddsõs õhttsažkååddlaž rääʹjtemtuåimin njuämmamtauddlääʹjj meâldlaž viõusuum epidemia vaaldšummša. Pukin rääʹjtemtuåimin jeät vuåittu kuuitâǥ luõppâd seämmast tõn diõtt, ko vueʹǩǩ lij õinn tuõđâš.

Lääʹddjânnam hybridistrategia nuäjjââtt rääʹjtemtuåimi plaan meâldlaž puʹrǧǧummuž paaldâst teʹstte, ooʒʒ, čårrad da hååid -juʹrddemnälla. Tõʹst taaud ouddnummuž câʹǧǧe veiddsõs teʹsttjummuš, viõhss vuâmmšum njuämmʼmõõžži da njuämmamkuällsi ooccmõš, puâccjam oummui čårrummuš di tauddõõvvâm oummui karanteeʹn.

Vueʹssen hybridistrategia halltõs juätkk valmštõõllâd mobiilsuåvldõõzz ââʹnnma välddmõõžž. Suåvldummuž ââʹnet epidemia vaaldšummšest. Suåvldõõzz tääʹrǩmõs mäinnan lij mall, kååʹtt vuâđđââvv jiõččtäättlažvuõʹtte da što suåvldõs âânn äärvast oummu teâttsuõj.

Riikkpiisar Martti Hetemäki jååʹđtem valmštõõllâmjoukk tuejjad plaan vueʹssmannu 1. peeiʹv mõõneeʹst, mäʹhtt rääʹjtemtuåimid puʹrǧǧeet vuõiggäiggsânji da mäʹhtt serddjet taaud ouddnummuž cõggmest pueʹtti lääuʹǩ årra. Halltõõzz saǥstõõllmõõžž ääʹššest jäʹrjstet vueʹssmannu 3. peeiʹv.

Valmštõõllâmjoukk tuejjad eʹtǩǩõõzzid ouddpeâmm da škooultõõzz vueʹzzeld nuʹtt, što tuʹmmstõõǥǥid rääʹjtemtuåimi juätkast vueiʹtet tuejjeed juʹn ouddâl vueʹssmannu aalǥ. Teʹl škooultõõzz jäʹrjsteei ǩiõrggne taarb mieʹldd vaʹrrjõõttâd âʹlddmättʼtõõzz jäʹrjstummša.

Halltõs seuʹrrai tääʹrǩeld tuʹmmstõõǥǥi vaaiktõõzzid taaud ouddnummša da lij vaalmâš taarb mieʹldd ođđ tuåimid, jõs vueʹǩǩ tõn kaiʹbbai.

Halltõs linnjii, što pâʹjjel 500 oummu noorõõttâmǩiõlddi jueʹtǩet aainâs sueiʹnnmannu 31. peeiʹv räjja. Vuʹvddvaaldâšmkonttâr vuäiʹtte njuämmamtauddlääʹjj vuâđald ǩieʹldded noorõõttmõõžžid jäänmõsân määnpââjas vuârstes. Loppǩieʹzz da alggčõõuč noorõõttmõõžži vueʹzzeld ärvvtõõllmõõžž tuejjeet mââimõsân ǩieʹssmannu aalǥâst.

Lââʹssteâđ: riikksuåvtõõzz saaǥǥtemjååʹđteei Päivi Anttikoski, teʹl. 040 536 4821

 
Back to top