Skip to content
Government and ministries
Media

Stáhtaráđi prinsihppamearrádus plánas koronakriisa hálddašeami hybridastrategiijan

Sosiaali- ja terveysministeriöStáhtaráđi kansliija
6.5.2020 13.49 | Julkaistu suomeksi 8.5.2020 klo 13.40
Dieđáhus 314/2020

Stáhtaráđđi dagai gaskavahku 6. miessemánu ollasčoahkkimisttis prinsihppamearrádusa plánas koronakriisa hálddašeami hybridastrategiijan.

Prinsihppamearrádus sisttisdoallá dárkilastojuvvon ráđđehusa sotnabeaivve ja vuossárgga dahkan linnjemiid koronavirusepidemiija goahcamii ásahuvvon ráddjehusaid joatkimis sihke hálddašuvvon ja burgimis dásiid mielde. Prinsihppamearrádus stivre virgeoapmahaččaid válmmaštallama, ja dan vuođul gárvvistuvvojit vel dárkilut njuolggadus- ja mearrádusevttohusaid ja addojuvvojit dárkilut rávvagat.

Ráđđehusa doaimmain figgat eastadit virusa leavvama servodagas, dorvvastit dearvvašvuođafuolahusa guoddinnávcca ja suodjalit eandalii riskajoavkkuide gullevaš olbmuid. Suomas leat doaisttážii lihkostuvvan bures epidemiija goahcamis. Dan dihtii lea dál vejolaš sirdašuvvat viiddis ráddjendoaimmain hybridastrategiija guvlui, mas iskka, vuohte, sirre ja divššo vuođđojurdaga ollašuhttimii.

Mihttomearrin lea, ahte hybridastrategiijain epidemiija lihkostuvvat beaktilit goahcat nu, ahte dat hehtte nu unnán go vejolaš olbmuid, fitnodagaid, servodaga ja vuođđovuoigatvuođaid ollašuvvama.

Dálá ráddjehusain figgat sirdásit dillái, mas ráddjehusat ja suodjalandoaimmat čuhcet:

  • Stuorra álbmotdilálašvuođaide.
  • Riskadási dáfus alimussan árvvoštallojuvvon restoráŋŋadoibmii, eandalii idjakluppaide ja áššehasbáikkiid beales stuorámus dahje sajiid dáfus teahttásamos restoráŋŋaide.
  • Mátkkošteamis boahtán virusa leavvamii ođđasit Supmii eandalii bajit riskadási riikkain.
  • Ahkeolbmuid ja eará riskajoavkkuide gullevaš olbmuid suodjaleapmái.
  • Epidemiija áigge atnui váldojuvvon hygienijja, sosiála gaskka ja eará vuhtii váldima guoskevaš geavadagaid bajásdoallamii. Virgeoapmahaččat jotket álbmoga rávvema dán doarjuma várás.

Go ráddjendoaimmaid jávkadit gulul, epidemiija ovdáneami ja dearvvašvuođafuolahusa noađuheami čuvvot ja árvvoštallet dárkilit. Ráđđehus árvvoštallá linnjemiin čuovvundieđu mielde ja rievdada daid dárbbu mielde.

Hybridastrategiija čuovvuma lea dárbu joatkit nu guhkká, go epidemiija lea ožžojuvvon globála dásis háldui. Strategiija beaiváduvvo dárbbu mielde ođđa dutkandieđu mielde.

Ráđđehus oaidná, ahte buot mearrádusaid dahkama vuođđun lean duogášdieđut ja rehkenastimat oktan einnostemiin ja paramehteriiguin čuvvot rabas diehtaga ja dutkama vuođđojurdagiid ja galget almmustahttojuvvot.

Ráđđehus attii válmmašvuođalága čuvvon joatkinásahusaid

Ráđđehus attii gaskavahku čoahkkimisttis válmmašvuođalága čuvvon joatkinásahusaid sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa bálvalanvuogádaga doaibmannávcca dorvvasteapmin. Dát gusket válmmašvuođalága paragráfaid 86 (sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadaga stivren), 87 (eará dearvvašvuođafuolahusa stivren), 88 (hoahpohis divššu mearreáiggiid čuovvun, sosiálafuolahusa bálvalandárbbu árvvoštallan), 93 (bálvalusgaskavuođa eavttuin spiehkkaseapmi) ja 94 (eretcealkinrievtti ráddjen). Ásahusat leat fámus 30.6.2020 rádjai.

Ráđđehus evttohusa dearvvašvuođafuolahusas geavahuvvon dálkasiid, dávviriid ja bálvalusaid vuovdima ráddjema ja eará dearvvašvuođafuolahusa stivrema guoskevaš doaibmafápmudusaid joatkima. Mihttomearrin lea sihkkarastit eandalii dálkkasbuktagiid oažžuma ja juohkingehtegiid doaibmama Suomas ođđa koronavirusis boahtán spiehkastatdiliin.

Mihttomearrin lea maiddái joatkit válmmašvuođalága doaibmafápmudusaid doaibmaovttadagaid stivrema várás. Sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ja guovlluhálddahusdoaimmahagat sáhttet dárbbašettiin addit johtilit čadni mearrádusaid sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa doaibmaovttadagaid doaimmaid rievdadeamis.

Seammás joatkit gielddaide mieđihuvvon vuoigatvuođa spiehkkasit mearreáiggiin dearvvašvuođafuolahusa hoahpohis divššus ja sosiálafuolahusa bálvalandárbbuid árvvoštallama álggaheamis.

Ráđđehus addá dál addojuvvon atnuiváldinásahusa joatkinásahusa vuođul lagašáiggiid ođđa heivehanásahusa, mainna dahkat vejolažžan gaskaboddasaš spiehkastagaid heivehettiin muhtun jahkeluopmolága, bargoáigelága ja bargoeaktosoahpamušlága njuolggadusaid servodaga krihtalaš doaimmain maiddái 13.5.2020 maŋŋá. Ná sáhttit reageret buorebut virusepidemiijas vejolaččat šaddan bargoveahkavátnivuhtii dearvvašvuođafuolahusas ja sosiáladoaimmas. Ásahus ii šat 13.5.2020 maŋŋá heivehuvvo gádjundoaimmas, heahteguovddášdoaimmas ja bolesdoaimmas.

Lassidieđut: vuollestáhtačálli Timo Lankinen, stáhtaráđi kansliija, t. 0295 160 300 (prinsihppamearrádus) ja láhkaásahanráđđi Sanna Helopuro, stáhtaráđi kansliija, t. 0295 160 170 (joatkinásahusat), stáhtaráđi kansliija; hálddahusráđđi Anne Ilkka, sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija, t. 0295 163 384 (dearvvašvuođafuolahus), hálddahusráđđi Jaana Huhta, sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija, t. 0295 163 407 (sosiálafuolahus), ráđđádalli virgeolmmoš Merituuli Mähkä, sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija, t. 0295 163 575 (dálkkasfuolahus) ja hálddahusráđđi Tarja Kröger, bargo- ja ealáhusministeriija, t. 0295 048 937

Mildosat

Stáhtaráđi prinsihppamearrádus plánas koronakriisa hálddašeami hybridastrategiijan ja dasa gullevaš materiálat
H Ráđđehus linnjii plánas koronakriisa hálddašeami hybridastrategiijan ja ráddjehusaid burgimis muttuid mielde | Dieđáhus 4.5.
Joatkinásahus

Staatârääđi prinsiipmiärádâs vuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian

Staatârääđi toovâi koskoho vyesimáánu 6. peeivi almosčuákkimistis prinsiipmiärádâs vuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian. Prinsiipmiärádâs ana sistees tärkkilistum linjimijd, maid haldâttâs pasepeeivi já vuossaargâ toovâi koronavirusepidemia estimân asâttum raijimtooimâi juátkimist sehe raččomist kontrollistum vuovvijn já kuuloold. Prinsiipmiärádâs stivree virgeomâhâštooimâi valmâštâllâm, ton vuáđuld valmâštâleh vala tärkkilistee siäđus- já miärádâsiävtuttâsâid já adeleh täärhib ravvim.

Haldâttâs toimâiguin viggeh estiđ virus levânem ohtsâškoddeest, turviđ tiervâsvuođâhuolâttâs kyeddimnaavcâ já suojâliđ eromâšávt riskâjuávkun kullee ulmuid. Suomâst láá tuáistáážân luhostum pyereest epidemia estimist. Tondiet tääl lii máhđulâš sirdâšuđ vijđes raijimtooimâin olášuttiđ hybridistrategia miäldásii testaa, čuávu, sierrii já tipšo -prinsiip.

Ulmen lii, ete hybridistrategia vievâst puáhtá pehtilávt estiđ epidemia tienuuvt, ete tot hettee nuuvt uccáá ko máhđulâš ulmuid, irâttâsâid, ohtsâškode já vuáđuvuoigâdvuođâi olášume.

Táálái raijiittâsâiguin viggeh sirdâšuđ tilán, mast raijiittâsah já suojâlemtooimah čyeccih:

  • Stuorrâ aalmugtilálâšvuođáid.
  • Riskâtääsi vuáđuld alemussân árvuštâllum raavâdviäsutooimân, eromâšávt ijjâkerhoid sehe äššigâssoojij mield stuárráámus tâi tiilij mield käržimus raavâdviäsoid.
  • Mađhâšem tovâttem virus leevvânmân uđđâsist Suomân eromâšávt alemuu riskâtääsi enâmijn.
  • Elilâmulmui já eres riskâjuávkun kullei ulmui suojâlmân.
  • Epidemia ääigi oppum hygienian, sosiaalláid koskáid já iärásijd huámmášumán väldimân kyeskee vuovij paijeentolâmân. Virgeomâhááh juátkih ulmui stivrim taan tuárjum várás.

Ko raijimtooimah kuuloold meddâlistojeh, te epidemia ovdánem já tiervâsvuođâhuolâttâs kuormim čuávvuh já árvuštâleh tárkká. Haldâttâs árvuštâl linjimijd čuávvumtiäđui vuáđuld já nubásmit taid táárbu mield.

Hybridistrategia nuávdittem lii tehálâš juátkiđ tassaaš, ko epidemia lii haldâšum maailmvijđosávt. Strategia peividuvvoo táárbu mield uđđâ tutkâmtiäđu mield.

Haldâttâs ana, ete puoh miärádâstoohâm vuáđustâssân orroo tuávááštiäđuid já rekinistmijd nabdemijdiskuin já muttojeijeidiskuin kalga almostittiđ ávus tiettuu já tutkâmuš prinsiipij miäldásávt. 

Haldâttâs adelij kiärgusvuotâlaavâ miäldásijd juátkimasâttâsâid

Haldâttâs adelij koskoho čuákkimistis kiärgusvuotâlaavâ miäldásijd juátkimasâttâsâid sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs palvâlemvuáháduv toimânaavcâ turvim várás. Taah kyeskih kiärgusvuotâlaavâ cehhijd 86 (sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâi stivrim), 87 (eres tiervâsvuođâhuolâttâs stivrim), 88 (huáputtes tipšo meriaaigij nuávdittem, sosiaalhuolâttâs palvâlemtáárbu árvuštâllâm), 93 (palvâlemkoskâvuođâ iävtuin spiekâstem) já 94 (luovâscelkkim raijim). Asâttâsah láá vyeimist 30.6.2020 räi.

Haldâttâs iävtut tiervâsvuođâhuolâttâsâst kevttimnáál talkkâsij, tävirij já palvâlusâi vyebdim raijim sehe eres tiervâsvuođâhuolâttâs stivriimân kyeskee toimâvaaldij juátkim. Ulmen lii visásmittiđ eromâšávt talhâspyevtittâsâi finnim sehe jyehimkuálus toimâm Suomâst spiekâstâhtiileest, mii lii šoddâm uđđâ koronavirus keežild.

Ulmen lii meid juátkiđ kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldijd sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâi stivriimân. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö sehe kuávluhaldâttâhvirgádâh pyehtih táárbu mield adeliđ jotelávt čannee miärádâsâid sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâi tooimâi nubásmitmist.

Siämmást juátkih kieldáid mieđettum vuoigâdvuođâ spiekâstiđ meriaaigijn tiervâsvuođâhuolâttâs huáputtes tipšoost ja sosiaalhuolâttâs palvâlemtáárbu árvuštâllâm aalgâtmist.

Haldâttâs addel tääl adelum kiävtunväldimasâttâs juátkimasâttâs vuáđuld forgâpalij uđđâ heiviittemasâttâs, moin taheh máhđulâžžân koskâpuddâsijd spiekâstuvâid, ko heiviittuvvojeh motomeh iheluámulaavâ, pargoäigilaavâ já pargosopâmušlaavâ njuolgâdusah ohtsâškode kriittâlijn tooimâin meid 13.5.2020 maŋa. Návt pasteh reagistiđ pyerebeht virusepidemia máhđulávt tovâttem pargoviehâvänivuotân tiervâsvuođâhuolâttâsâst já sosiaaltooimâst. Asâttâs iä innig 13.5.2020 maŋa heivit kááijumtooimâst, etikuávdáštooimâst já poolistooimâst.

Lasetiäđuh: vyelistaatâčällee Timo Lankinen, staatârääđi kanslia, p. 0295 160 300 (prinsiipmiärádâs) já lahâasâttemneuvos Sanna Helopuro, staatârääđi kanslia, p. 0295 160 170 (juátkimasâttâsah), staatârääđi kanslia; haldâttâsneuvos Anne Ilkka, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, p. 0295 163 384 (tiervâsvuođâhuolâttâs), haldâttâsneuvos Jaana Huhta, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, p. 0295 163 407 (sosiaalhuolâttâs), ráđádâllee virgeolmooš Merituuli Mähkä, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö, p. 0295 163 575 (talhâshuolâttâs) já haldâttâsneuvos Tarja Kröger, pargo- já iäláttâsministeriö, p. 0295 048 937

Lahtoseh

Staatâräädi prinsiipmiärádâs vuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian já toos lohtâseijee amnâstuvah
Haldâttâs linjij vuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian já raijiittâsâi raččomist kuuloold | Tiäđáttâs 4.5.
Juátkimasâttâsah


Riikksuåvtõõzz vuâđđjuurdtuʹmmstõk plaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian

Riikksuåvtõs tuejjii seärad vueʹssmannu 6. peeiʹv õõlmâs-såbbreʹstes vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ plaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian. Vuâđđjuurdtuʹmmstõk âânn seʹst tääʹrǩtum linjjummšid, koid halltõs tuejjii pâʹsspeeiʹv da vuõssaarǥ koronavirusepidemia cõggâm diõtt uvddum rääʹjtemtuåimi juätkkmõõžžâst di vaaldšum da pooddi meâldlaž puʹrǧǧummšest. Vuâđđjuurdtuʹmmstõk ohjjad veʹrǧǧneǩtuåimi valmštõõllâm, da tõn vuâđald valmštõõlât võl tääʹrǩteei šiõttõs- da tuʹmmstõkeʹtǩǩõõzzid da uuʹdet tääʹrǩab vuäʹpstummuž.

Halltõõzz tuåimivuiʹm põõrǥât cõggâd viruuzz leävvnummuž õhttsažkååʹddest, staanâd tiõrvâsvuõtthuõl kapasiteeʹtt da suõjjled jeäʹrben riskkjooukid kuulli oummid. Epidemia ouddnummuž cõggmest lie Lääʹddjânnmest oʹnnstam tän räjja puârast. Tõn diõtt ååʹn lij vueiʹtlvaž serddjed veiddsõs rääʹjtemtuåimin hybridistrategia meâldlaž teʹstte, ooʒʒ, čårrad da hååid -vuâđđjurddi tieuʹddem årra.

Täävtõssân lij, što hybridistrategia veäkka epidemia oʹnnstet viõkkšânji cõggâd nuʹtt, što tõt häitt oummid, põrggsid, õhttsažkååʹdd da vuâđđvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž nuʹtt ooccanj ko vueiʹtlvaž.

Ânnʼjõž rääʹjtõõzzin põõrǥât serddjed vuâkka, koʹst rääʹjtõõzz da suõjjeemtuåim tillʼlâʹvve:

  • Jõnn noorõõttmõõžžid.
  • Riskktääʹzzes peäʹlest ââʹlmõssân ärvvtõllum poorrâmpäiʹǩǩtuåimmjummša, jeäʹrben baar di äʹššneǩpaaiʹǩeez peäʹlest šuurmõs leʹbe sõõʹjeez peäʹlest uuʹccmõs poorrâmpaaiʹǩid.
  • Maatkčummuž diõtt viruuzz Lääʹddjânnma oʹđđest leävvnummša, jeäʹrben ââʹlab riskktääʹzz jânnmin.
  • Puärrsab oummi da jeeʹres riskkjooukid kuulli oummi suõjjummša.
  • Epidemia äiʹǧǧen mättjum hygienia, sosiaalʼlaž kõõskid da jeärrsi lokku välddmõõžž kuõskki tuåimmâmnaaʹli tuõʹllʼjummša. Veʹrǧǧneeʹǩǩ juäʹtǩǩe meer vuäʹpstummuž tän tuärjjeem diõtt.

Ko rääʹjtemtuåimid siõmmnai siõmmnai võiddeet, epidemia ouddnummuž da tiõrvâsvuõtthuõl kuârmtõõvvmõõžž seuʹrrjet da ärvvtõõlât tääʹrǩeld. Halltõs ärvvtââll linjjummšees seuʹrrjemteâđ čuõvâst da mott tõid taarb mieʹldd.

Hybridistrategia jääʹǩǩtummuž lij tarbb juäʹtǩǩed nuʹtt kuuʹǩǩ, poka lie vuäǯǯam epidemia globaaltääʹzzest huõđđu. Strategia peeiʹvtet taarb mieʹldd ođđ tuʹtǩǩeemteâđ mieʹldd. Halltõs ǩeäčč, što puk tuʹmmjemtuâj vuâđđan leämmaž tuâǥǥažteâđaid da lasklmid viggmõõžžineez da paramettrineez âlgg õlmstâʹtted jääʹǩǩteeʹl ääv tiõtti da tuʹtǩǩummuž vuâđđjurddjid. Halltõs uuʹdi vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlaž juäʹtǩǩemasetõõzzid

Halltõs uuʹdi vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlaž juäʹtǩǩemasetõõzzid

Halltõs uuʹdi seärad såbbreʹstes vaalmâšvuõttlääʹjj meâldlaž juäʹtǩǩemasetõõzzid sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl kääzzkâʹsttemriâšldõõǥǥ tuåimmjemoodd staaneem diõtt. Täk kueʹsǩǩe vaalmâšvuõttlääʹjj paragraaffid 86 (sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjuâkksi ohjjummuš), 87 (jeeʹres tiõrvâsvuõtthuõl ohjjummuš), 88 (ǩirrsateʹmes hååid mieʹrraaiʹji jääʹǩǩtummuš, sosiaalhuõl kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõš), 93 (kääzzkõskõõsk määinain čoʹrstummuš), da 94 (luõvâs ceäʹlǩǩemvuõiggâdvuõđ rääʹjtummuš). Asetõõzz lie viõǥǥâst 30.6.2020 räjja.

Halltõs eʹtǩǩad talkksi, täʹvvri da kääzzkõõzzi, koid ââʹnet tiõrvâsvuõtthuõlâst, kaaupšummuž rääʹjtummuž di jeeʹres tiõrvâsvuõtthuõl ohjjummuž kuõskki tuåimmvälddsažvuõđi juätkkmõõžž. Täävtõssân lij ainsmâʹtted jeäʹrben taalkâsvalmštõõzzi vuäǯǯamvuõđ di jueʹǩǩemkuällaz tuåimmjemvuõđ Lääʹddjânnmest koronaviruuzz šõõddtem čoʹrstemvuõʹjjin.

Mieʹrren lij še juäʹtǩǩed vaalmâšvuõttlääʹjj tuåimmvälddsažvuõđid sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjuâkksi ohjjeem diõtt. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria di vuʹvddvaaldâšmkoontâr vuäiʹtte taarb mieʹldd uʹvdded jåʹttlõnji čõõnni tuʹmmstõõǥǥid sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjuâkksi tuåimi muʹttmest.

Seämmast jueʹtǩet kooʹddid miõttum vuõiggâdvuõđ čoʹrsted mieʹrraaiʹjin tiõrvâsvuõtthuõl ǩirrsateʹmes hååidast da sosiaalhuõl kääzzkõstaarb ärvvtõõllâm alttummšest.

Halltõs oudd ååʹn uvddum ââʹnnmaväʹlddemasetõõzz juäʹtǩǩemasetõõzz vuâđain ââldmõs ääiʹj ođđ suåvldemasetõõzz, koin vueiʹtlvââʹstet kõskkpoddsaž čoʹrstõõǥǥid, ko suåvldet måtam eeʹǩǩluämmlääʹjj, tuâjjäiʹǧǧlääʹjj da tuâjjsuåppmõšlääʹjj šiõtlmid õhttsažkååʹdd kriittlaž tuåimin še 13.5.2020 mâŋŋa. Nääiʹt pââʹstet reagâʹstted pueʹrben virusepidemia vueiʹtlvânji šõõddteei tuâjjlai vääʹnnvuõʹtte tiõrvâsvuõtthuõlâst da sosiaaltuåimâst. Asetõõzz jeät teänab 13.5.2020 mâŋŋa suålvduku peälštemtuåimâst, jieʹttkõõskõstuåimmjummšest da pååʹlestuåimâst.

Lââʹssteâđ: vueʹllriikkpiisar Timo Lankinen, riikksuåvtõõzz kanslia, teʹl. 0295 160 300 (vuâđđjuurdtuʹmmstõk) da lääʹjjšiõtteemduumšeǩ Sanna Helopuro, riikksuåvtõõzz kanslia, teʹl. 0295 160 170 (juäʹtǩǩemasetõõzz), riikksuåvtõõzz kanslia; halltõsduumšeǩ Anne Ilkka, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria, teʹl. 0295 163 384 (tiõrvâsvuõtthuõll), halltõsduumšeǩ Jaana Huhta, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria, teʹl. 0295 163 407 (sosiaalhuõll), saǥǥstõõlli veʹrǧǧooumaž Merituuli Mähkä, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria, teʹl. 0295 163 575 (taalkâshuõll) da halltõsduumšeǩ Tarja Kröger, tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, teʹl. 0295 048 937

Mieʹlddõõzz

Riikksuåvtõõzz vuâđđjuurdtuʹmmstõk plaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian da tõõzz õhttneei aunstõõzz
Halltõs linjjii plaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian da rääʹjtõõzzi pooddi meâldlaž puʹrǧǧummšest | Teâđtõs 4.5.Juäʹtǩǩemasetõõzz
Juátkimasâttâsah

 
Back to top