Skip to content
Media
Valtioneuvosto frontpage

Válmmašvuođalága čuovvu doaibmafápmudusaid geavaheapmi heaittihuvvo ¬– spiehkastatdilli nohká 27. cuoŋománu | Kiärgusvuotâlaavâ miäldásij toimâvaaldij kiävtust lyepih ¬– spiekâstâhtile nohá 27. cuáŋuimáánu

Stáhtaráđi kansliija
Julkaisuajankohta 27.4.2021 17.36 | Julkaistu suomeksi 17.5.2021 klo 16.16
Dieđáhus
Ministerit ovat kokoontuneet valtioneuvoston yleisistuntoon Säätytaloon istumaan pyöreän pöydän ympärille.

Stáhtaráđđi attii oktasaščoahkkimisttis maŋŋebárgga 27. cuoŋománu ásahusaid válmmašvuođalága doaibmafápmudusaid geavaheami heaittiheamis ja gávnnahii, ahte riikkas ii šat leat válmmašvuođalága 3 §:s oaivvilduvvon spiehkastatdilli. Ráđđehus geahččá, ahte koronavirusepidemiija sáhttá hálddašit virgeoapmahaččaid njuolggadusaid čuovvu doaibmafápmudusain. | Staatârääđi adelij almosčuákkimistis majebaargâ 27. cuáŋuimáánu asâttâsâid kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldij kiävtu koomeetmist já pahudij, ete staatâst ij innig lah kiärgusvuotâlaavâ 3 §:st uáivildum spiekâstâhtile. Haldâttâs ana, ete koronavirusepidemia puáhtá haldâšiđ virgeomâhái njuolgâdusmiäldásij toimâvaldijguin.

Ođđa koronavirusdáhpáhusaid mearri lea mannan maŋimuš viđa vahkku áigge čielgasit vulos guvlui, mii lea mearka das, ahte Suomas epidemiija lea dán muttus ráfomin. Go boahkuhemiid gokčevašvuohta šaddá geahppána maiddái riska duođalaš dávdadáhpáhusaide. Dearvvašvuođa ja buresveadjima lágádus (DBL) geahččá, ahte virgeoapmahaččaid njuolggadusaid čuovvu doaibmafápmudusat leat doarvái buorit duostut koronavirusepidemiija ja dorvvastit dearvvašvuođafuolahusa guoddinnávcca.

Dásseválddi presideanta ja oaiveministtar leaba ságastallan válmmašvuođalága heiveheami mearrideamis.

Spiehkastatdili nohkan ii oaivvil dan, ahte koronavirusepidemiija livččii meattá ja ahte epidemiija ii sáhtašii fas vearránit ođđasit. Mearrádusa mearkkašupmi lea dat, ahte válmmašvuođalága doaibmafápmudusat eai šat heivehuvvo. 

Ráđđehusa hybridastrategiija mielde heivehit ain eará lágaid - earenoamážit njoammudávdalága muhto maiddái ovdamearkka dihtii rádjegozáhuslága - doaibmafápmudusaid ja earáid normáladili láhkaásaheami doaibmafápmudusaid. Lassin dilli hálddašuvvo virgeoapmahaččaid addán mearrádusain, rávvagiin ja ávžžuhusain.

Koronavirusnjoammumat leat ain nu valjis, ahte dilli sáhttá vearránit fas, jos olbmuid gaskasaš kontávttat lassánit mearkkašahtti olu ja njoammumat besset leavvat veahkadagas friddjabut. Dán dihtii fámus lean ráddjehusaid ja ávžžuhusaid čuovvun lea hui dehálaš.

Maiddái válmmašvuođalága doaibmafápmudusaid lea vejolaš váldit ođđasit atnui maŋimuš vuohkin, jos dat lea epidemiijadili dihtii vealtameahttun. Dát gáibidivččii vuos spiehkastatdili gávnnaheami ođđasit.

Válmmašvuođalága vuođul leamašan ásahusat gomihuvvojedje

Stáhtaráđđi attii oktasaščoahkkimisttis 27. cuoŋománu ásahusaid, mat gomihit spiehkastatdili vuođul atnui váldojuvvon doaibmafápmudusaid:

•    sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ja guovlluhálddahusdoaimmahagat sáhttet stivret sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ovttadagaid doaibmama (válmmašvuođalága 86 §)
•    gielddat sáhttet gaskaboddosaččat luohpat hoahpuhis divššu mearreáiggiin (válmmašvuođalága 88 §)
•    stáhtaráđi kansliija sáhttá stivret ja koordineret spiehkastatdili gulahallama (106 § 1 momeanta)
•    stáhtaráđđi sáhttá čoavdit virgeoapmahaččaid doaibmaváldái laktáseaddji sierramielalašvuođaid ja dulkongažaldagaid (válmmašvuođalága 107 §)

Seammás gomihuvvui maiddái válmmašvuođalága 88 § vuođul addojuvvon stáhtaráđi ásahus, mainna addojuvvui vejolašvuohta spiehkkasit hoahpuhis divššu mearreáiggiin spesiálabuohccedivššus sihke vuođđodearvvašvuođafuolahusa oktavuođas čađahuvvon spesiálabuohccedivššus Helssega ja Uusimaa buohccedikšunbire (HUS) guovllus. 

Stáhtaráđđi mearridii spiehkastatdilis oktasaščoahkkimisttis 1.3.2021. Mearrádusa mielde Suomas lei fámus válmmašvuođalága 3 § 5 sajis oaivvilduvvon spiehkastatdilli. Válmmašvuođalága 3 § 5 saji mielde váralaš njoammudávda deavdá spiehkastatdili kritearaid, jos dat lea leavvan hui viidásit ja vástida váikkuhusaidis bealis earenoamáš duođalaš stuorralihkohisvuođa.

Spiehkastatdilli gávnnahuvvui, dasgo ođđa koronadáhpáhusat ledje álgojagis Suomas fuomášahtti olu eanet go árabut. Dáhpáhusmearit lassánedje fuolastuhtti jođánit ráddjehusdoaimmain fuolatkeahttá.

Lassedieđut: vuollestáhtačálli Timo Lankinen, tel. 0295 160 300, ja láhkaásahanráđđi Sanna Helopuro, tel. 0295 160 170, stáhtaráđi kansliija

--

Uđđâ koronavirusnjuámumij meeri lii čielgâsávt álgám kiäppániđ majemui viiđâ oho ääigi, mii lii merkkâ tast, ete epidemia lii Suomâst tääl ráávhudmin. Ko puákuttemsyeji luávdee ain eenâb, te meid riskâ vädis tavdâtábáhtussáid uccán. Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs (THL) ana, ete virgeomâhái njuolgâdusmiäldásiih toimâvääldih láá tuárvi tuástuđ koronavirusepidemia já turviđ tiervâsvuođâhuolâttâs kyeddimnaavcâ.

Täsivääldi president já uáiviminister lává savâstâllâm kiärgusvuotâlaavâ heiviittem joskâmist.

Spiekâstâhtile joskâm ij uáivild, ete koronaepidemia ličij lappâd já ete epidemia ij puávtáččii jođálmuđ uđđâsist. Miärádâs uáivild tom, ete kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldijd iä heivit innig. 

Haldâttâs hybridistrategia miäldásávt heiviitteh ain eres laavâi – eromâšávt njuámmootavdâlaavâ mutâ meid ovdâmerkkân räjikocceemlaavâ – toimâvääldi já eres normaaltile lahâasâttem toimâvaaldijd. Toos lasseen haldâšeh tile virgeomâhái adelem miärádâsâiguin, ravvuiguin já avžuuttâsâiguin.

Koronavirusnjuámumeh láá ain nuuvt ennuv, ete tile puáhtá ain hiäjusmuđ, jis kontakteh ulmui kooskâ lasaneh merhâšitteht já njuámumeh peesih levâniđ ulmui juávhust ovdiist rijjâsubbooht. Taan tiet vyeimist orroo raijiittâsâi já avžuuttâsâi nuávdittem lii eromâš tehálâš.

Meid kiärgusvuotâlaavâ toimâvaaldijd lii máhđulâš väldiđ uđđâsist kiävtun majemuu mudo vyehhin, jis tot lii epidemiatile tiet velttidmettum. Taat váđáččij vistig spiekâstâhtile pahudem uđđâsist.

Kiärgusvuođâlaavâ vuáđuld vyeimist orroo asâttâsâid komettii

Staatârääđi adelij almosčuákkimistis 27. cuáŋuimáánu asâttâsâid, moh kometteh spiekâstâhtile vuáđuld kiävtun valdum toimâvaaldijd:

•    sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö sehe kuávluhaldâttâhvirgáduvah pyehtih stivriđ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs ohtâduvâi tooimâ (kiärgusvuotâlaavâ 86 §)
•    kieldah pyehtih koskâpuddâsávt luoppâđ huáputtes tipšo meriaaigijn (kiärgusvuotâlaavâ 88 §)
•    staatârääđi kanslia puáhtá jođettiđ já koordinistiđ spiekâstâhtile viestâdem (106 § 1 moomeent)
•    staatârääđi puáhtá čuávdiđ virgeomâhái toimâvááldán lohtâseijee sierâmielâlâšvuođâid já tulkkumkoččâmušâid (kiärgusvuotâlaavâ 107 §)

Siämmást komettii meid kiärgusvuotâlaavâ 88 § vuáđuld adelum staatârääđi asâttâs, moin adelui máhđulâšvuotâ spiekâstiđ huáputtes tipšo meriaaigijn spesiaalpyecceetipšoost sehe spesiaalpyecceetipšoost, mon olášuteh vuáđutiervâsvuođâhuolâttâs ohtâvuođâst Helsig já Uusimaa pyecceetipšopirrâduv (HUS) kuávlust.

Staatârääđi meridij spiekâstâhtiileest almosčuákkimistis 1.3.2021. Miärádâs mield Suomâst lâi vyeimist kiärgusvuotâlaavâ 3 § 5 saajeest uáivildum spiekâstâhtile. Kiärgusvuotâlaavâ 3 § 5 saje mield várálâš njuámmootavdâ tiävdá spiekâstâhtile kriterijd, jis tot lii levânâm vijđáht já västid vaikuttâsâi peeleest eromâš tuođâlii stuorrâluhottesvuođâ.

Spiekâstâhtile pahudui, ko uđđâ koronanjuámumeh lijjii algâive Suomâst merhâšitteht eenâb ko ovdil. Njuámumeh lasanii huolâstuttee jotelávt raijiittâstooimâin peerusthánnáá.

Lasetiäđuh: vyelistaatâčällee Timo Lankinen, p. 0295 160 300, já lahâasâttemneuvos Sanna Helopuro, p. 0295 160 170, staatârääđi kanslia

 
Back to top