Toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân

Staatâräädi tuhhiittij 3.7.2014 prinsiipmiärádâs toimâohjelmist, moin iäláskittoo nuorttâsämikielâ, aanaarsämikielâ já tavesämikielâ kevttim. Ohjelmijn nanosmittoo eres lasseen sämikielâl⚠arâšoddâdem já kielâpiervâltoimâ sehe ovdeduvvoo sämikielâ máttááttâs ubâ enâmist.

Ohjelm ulmen lii, et sämikielâi sárnooh láá táálást eenâb, palvâlusah pyevtittuvvojeh sämikielân já kielâ kevttim annoo áárvust. Tááláá ääigi puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ – tavesämikielâ, aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ – láá uhkevuálásiih já eromâšávt aanaarsämikielâ já nuorttâsämikielâ jo lappumvaarâst.

Prinsiipmiärádâs mield sämikielâ já sämikielâl⚠máttááttâs ovdeduvvoo já lasettuvvoo eromâšávt sämikuávlu ulguubeln, kost ääsih suullân 70 % sämipárnáin já -nuorâin. Káidusmáttááttâs ovdeduvvoo turvid máttááttâs sämikuávlu ulguubeln. Lasseen kalga lasettid sämikielâ mättee pehtilis arâšoddâdem- já máttááttâspargovievâ mere sehe pajedid ceehij mield oppâmateriaal pyevtitmân väridum ruttâdem.

Sämikielâ iäláskittem várás vijdeduvvoo meid kielâpiervâltoimâ orniimáin párnáid sämikielâl⚠peivitipšo tâi ávus arâšoddâdemtooimâ sehe škovlilijd eehidpeivitooimâ kevttimáin kielâlávgumvuáháduv.

Kielâ tipšom, vuorkkim já tutkâm sehe sämikulttuur ovdeduvvoo. Juurdân lii meiddei vuádudij uáivikaavpugkuávlun sämmilij kuáhtámsaje/toimâmkuávdáá säämi kulttuur já kielâi oovdedmân já Cevetjáávrán nuorttâsämikielâl⚠kielâ- já kulttuurkuávdáá, mon ohtâvuotân puáhtá lääccid sierâlágán nuorttâsämikielâl⚠palvâlusâid já tiätupalvâlem.

Meid tiedettemriäiduin lii tehál⚠pargo sämikielâi iäláskitmist. Ulmen lii, et sämikielâl⚠mediafalâldâh puoh kuulmâ sämikielân licij eenâb já ohjelmoovtâstpargo tohhuuccij raajij paijeel Ruotâenâmáin já Taažâenâmáin.

Tääl tuhhiittum prinsiipmiärádâs tyehin lii haldâttâsohjelm kirjim, mast vátám⚚ân lii sämikielâ iäláskittemohjelm tooimâi olášuttem já resurssij turvim. Miärád⚠linjee staatâräädi ulmetääsi. Uási tooimâin ruttâduvvoo tááláid meriruudâid cuosâtmáin já laseruudâ vättee tooimâin meriduvvoo staatâekonomia raamij já ihásij budjetij ooleest.

Staatâräädi prinsiipmiärádâs oovded jieijâs uásild vuádulaavâ tähidem vuoigâdvuodâ sämmiláid algâaalmugin paijeentoollâd já ovdedid jieijâs kielâ já kulttuur. Sämikielâ iäláskittemohjelm rähtim asâttui ulmen staatâräädi ovdâskoodán adelem olmoošvuoigâdvuodâcielgiittâsâst ive 2009. Prinsiipmiärádâs vuáduduvá ohjelmân, mon valmâštâllâm jodettij máttááttâs- já kulttuurministeriö, já mast tuállojii rádádâlmeh sämitiggijn kuovâmáánust 2014.

Lasetiäduh:
spesiaalvuávájeijee Mikko Cortés Téllez, puh. 0295 3 30080
máttááttâsneuvos Maija Innola, puh. 0295 3 30120

Staatâräädi prinsiipmiärádâs toimâohjelmin sämikielâ iäláskittem (pdf) várás lii luuhâmnáál Staatâräädi internetsiijdoin http://valtioneuvosto.fi/toiminta/periaatepaatokset/fi.jsp

Sämikielâid sárnuh neelji staatâ kuávlust: Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst. Sämmiliih láá rekinistemvyevi mield 60 000–100 000 olmožid, main suullân 10 000 äässih Suomâst. Suomâst sárnuh kulmâ sämikielâ: aanaarsämikielâ, nuorttâsämikielâ já tavesämikielâ. Ive 1992 rääjist sämikielâin lii lamaš Suomâst virgál⚠sajattâh sämikuávlust adai Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin sehe Suádigil taveuásist.