Hyppää sisältöön
Valtioneuvosto ja ministeriöt
Media
Valikko

Ráđđehus linnjii plánas koronaroasu hálddašeami hybridastrategiijan ja ráddjemiid burgimis muttuid mielde

Stáhtaráđi kansliija 4.5.2020 19.38 | Julkaistu suomeksi 6.5.2020 klo 8.53
Dieđáhus 308/2020
Hallituksen neuvottelu 4.5.2020

Ráđđehus linnjii ráđđádallamisttis sotnabeaivve miessemánu 3. beaivve ja mánnodaga miessemánu 4. beaivve doaibmaplánas koronaroasu hálddašeami hybridastrategiijan sihke virusa dagahan ráddjemiid burgimis muttuid mielde. Ráđđegus dahká áššis prinsihppamearrádusa stáhtaráđi dievasčoakkámis. Prinsihppamearrádusas ráđđehusa linnjemat rahppojuvvojit dárkileappot. Ráđđehus dagai iežas linnjema vuollestáhtačálli Martti Hetemäki exit- ja ođđasithuksenbargojoavkku dahkan 1. muttu raportta vuođul (čuovus).

Koronavirusepidemiija šaddan lea Suomas bisánan ráddjendoaimmaid ja hygieniijameannudeami čielga buorráneami bakte. Vaikko epidemiija lea dálá áiggis muossedis muttos, de lea ain uhkki dan viivvuhuvvamis ođđasit. 

Ráđđehusa doaimmain lea viggojuvvon ja viggojuvvo caggat virusa viidáneapmi servodagas, dorvvastit dearvvašvuohtafuolahusa suvdinnávcca ja suodjalit earenoamážit olbmuid, geat gullet riskajovkui. Ulbmilin lea, ahte hybridastrategiija mielde epidemiija beaktilis caggan lihkostuvvá nu, ahte dat hehtte nu unnán go vejolaš olbmuid, fitnodagaid, servodaga ja vuođđovuoigatvuođaid ollašuvvama.

Hybridastrategiijas viiddesmihttosaš ráddjendoaimmain sirdásuvvo nu ahte dat lea bottain ovdalačča eanet čuozihuvvon doaibmabijuide ja njoammundávdalága, válmmasvuohtalága ja vejolaš eará njuolggadusaid mielde beavttálmahttojuvvon epidemiija hálddašeapmái.

Dasa lassin hybridastrategiijas mieiggastuvvo ráddjendoaimmaid hálddašeami ja veaháš gearddi burgima olis deste, guora, sirre ja divššo -prinsihpa ollašuhttimii viidát. Dáinna sáhttá osohahkii caggojuvvot dávdda ovdáneapmi. Dat sáhttá dasa lassin beavttálmahttojuvvot mobiilaapplikašuvnnain, mii vuođđuduvvá eaktodáhtolašvuhtii ja gudnejahttá diehtosuoji.

Spiehkastatdilit Suomas joatkahuvvet viidáseappot, ja ráđđehus lea mearridan addit joatkinásahusaid válmmasvuohtalága paragráfain 86 (sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadagaid oahpisteapmi), 87 (eará dearvvašvuohtafuolahusa oahpisteapmi), 88 (hoahpuhis dikšuma mearreáiggiid doahttaleapmi, sosiálafuolahusa bálvalandárbbu árvvoštallan), 93 (balvalangaskavuođa eavttuin spiehkasteapmi), ja 94 (eretcealkináiggi gáržžideapmi).

Ráđđehus linnjii ráđđádallamisttis čuovvovaš ráddjendoaimmaid burgimis muttuid mielde:

  • Rádjejohtalusa ráddjehusat, mat vuođđuduvvet njuolggadusaide, burgojuvvojit 14.5.2020 rájes nu, ahte Schengena sisrájiid rasttildeaddji johtalusas bargomátkejohtalus, mii vuođđuduvvá bargogaskavuhtii ja bargogohččosii, sihke eará vealtameahttun johtalus lea lobálaš.
  • Friddjaáigge mátkkošteapmi olgoriikkaide ii doaisttážii ávžžuhuvvo, ja olgoriikkaministeriija mátkkoštanráva jotkojuvvo dán oasis. Sisáššiidministeriija ráhkada dárkilit rávvagiid rádjejohtalusa rahpamis veahaš gearddi. Suopma atná dehálažžan, ahte rádjejohtalusa ráddjehusaid burgindoaimmat koordinerejuvvojit EU-dásis.
  • Biebman- ja juhkanávdnasiid fáladeaddji fitnodagaid rahpan veahaš gearddi álggahuvvo 1.6.2020 dáinna eavttuin, ahte burgima váikkuhusat, mat dál dahkkojuvvojit, ja maŋit oppalaš epidemiologalaš dili árvvoštallan dorjot dan. Dát gáibida láhkamearrádusaid ásaheami dađi lági mielde, ahte doaibmamii sáhttet biddjojuvvot ovdamearkka dihte ráddjehusat, mat gusket áššehasmeriid ja addalanáiggiid. Láhkamearrádusárvalusat buktojuvvojit ráđđehusa gieđahallamii maŋimusat 13.5.2020.
  • Olgolihkadanbáikkit rahppojuvvojit 14.5. rájes nu ahte čoahkkananráddjehusat čuvvojuvvojit.
  • Valástallamat ja valástallanráidobajit sáhttet álggahuvvot 1.6. rájes sierraortnegiid mielde.
  • Girjjiid ja eará materiálaid luoikkaheapmi girjerájuin lea lobálaš dakkaviđe.
  • Čuovvovaš almmolaš sissajit rahppojuvvojit 1.6. rájes nu ahte dat leat bottain ja veahaš gearddi:  stáhta ja gielddaid museat, teáhterat, Riikkaopera, kulturdálut, girjerájut, girjerádjobiillat, Riikkaarkiivva áššehas- ja dutkilatnjabálvalusat, áiggeádjisajit ja -báikkit, vuojadansálet ja eará valástallansajit, nuoraidsajit, riekkessajit, servviid čoahkkanansajit, veajuiduhtti bargodoaibman ja bargoguovddážat.   
  • Stuora, badjel 500 heakka álbmotdilálašvuođaid lágideapmi gildojuvvo ráđđehusa linnjema mielde 31.7.2020 rádjái.
  • Čoahkkananráddjehusat leat ain dárbbašlaččat. Epidemiologalaš árvvoštallama vuođul lea vejolaš litnudit olmmošmearreráddjehusa dáláš 10 heakkas eanemusat 50 heggii 1.6. rájes doaisttážii. Dilli árvvoštallojuvvo ođđasit geassemánu loahpa rádjái.
  • 50 heakka čoahkkananráddjehus guoskaduvvo almmolaš čoahkkanemiid lassin (doaibman- rávan, mii vuođđuduvvá ávžžuhussii) maiddái priváhta ja goalmmát sektora ordnen dilálašvuođain, kultur-, áiggeádje-, lihkadan- ja valástallandáhpáhusain sihke risttalaš dilálašvuođain. Sissajiid ja guvllolaččat ráddjejuvvon olgosajiid dego hávskohallanpárkkaid, elliidgárddiid, girjerájuid ja ealligovvateáhteriid buohta dorvvolašvuohta sihkkarastojuvvo áššehasmeriid ráddjema, dorvogaskkaid ja hygieniijarávvagiid bakte. Sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija addá oahpistanreivve guovlohálddahuseiseválddiide dáid ráddjehusaid ollašuhttima várás njoammundávdda viidáneami caggama várás njoammundávdalága vuođul.
  • Ráddjehusat, mat gusket logahagaid, ámmátlaš oahppolágádusaid, allaskuvllaid ja friddja čuvgehusbarggu, leat vuoimmis 13.5.2020 rádjái. Dan maŋŋel 14.5. rájes ovdal namuhuvvon oahppolágádusaid sadjegeavahus oahpahussii hálddašuvvo doaibmabijuiguin  njoammundávdalága mielde. Lagasoahpahussii lea vejolaš máhccat nu ahte dat lea bottain ja ceahkkálastima mielde. Stáhtaráđđi goitge ávžžuha, ahte universiteahtain, ámmátallaskuvllain, logahagain, ámmátlaš oahpahusas, friddja čuvgehusbarggus sihke rávesolbmuidskuvlemis jotkojuvvo gáiddusoahpahus lohkanbaji lohppii.
  • Dáidaga vuođđooahpahusa ordnema ráddjehusat leat vuoimmis 13.5. rádjái, man maŋŋel dáid oahppolágádusaid sajit rahppojuvvojit danveardásaččat lagasoahpahussii.
  • Gáiddusbargoávžžuhus joatkahuvvá doaisttážii. Ávžžuhus árvvoštallojuvvo ođđasit geasi maŋŋel.
  • Badjel 70-jahkásaččat ávžžuhuvvojit ain garvit fysihkalaš kontávttaid vejolašvuođaid mielde. Stáhtaráđđi deattuha riskajovkui gullevaččaid iežas árvvoštallama doaibmarávvaga čuovvumis.  
  • Ráddjehusat guossástallamiin sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadagain leat vuoimmis doaisttážii ja ášši geahčaduvvo čuovvovaš háve geassemánu loahpa rádjái. Ovdamearkka dihte fuolahusovttadagain ohccojuvvojit ođđa geavadat dorvvolaš sosiála kontávttaid vejolažžan dahkama várás.

Raporta Stáhtaráđi almmustuhttinarkiiva Valtos | Raporta stáhtaráđi fierbmesiidduin

Lassidieđut: kansliijahoavda Martti Hetemäki, t. 0295 530 292, ruhtaáššiidministeriija ja kansliijahoavda Kirsi Varhila, t. 0295 163 338, sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriija (bargojoavkku raporta) sihke stáhtaráđi gulahallanhoavda Päivi Anttikoski, t. 040 536 4821

Haldâttâs linjij vuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian já raijiittâsâi raččomist kuuloold

Haldâttâs linjij ráđádâlmijn pasepeeivi vyesimáánu 3. peeivi já vuossaargâ vyesimáánu 4. peeivi toimâvuáváámist koronakriisâ haldâšem hybridistrategian sehe virus tovâttem raijiittâsâi raččomist kuuloold. Haldâttâs taha ääšist prinsiipmiärádâs staatârääđi almosčuákkimist. Prinsiipmiärádâsâst haldâttâs linjimijd lekkih tärhibeht. Haldâttâs toovâi linjim vyelistatâčällee Martti Hetemäki exit- já uđđâsisthuksimpargojuávhu toohâm 1. mudo raapoort vuáđuld (lahtos).

Suomâst koronavirusepidemia levânem lii orostâm raijimtooimâi já hygienialattim čielgâ puáránem peht. Veikâ epidemia lii tääl rávhálii muddoost, te lii ain uhke, ete tot jođálmuvá uđđâsist.

Haldâttâs toimâiguin láá viggâm já viggeh estiđ virus levânem ohtsâškoddeest, turviđ tiervâsvuođâhuolâttâs kyeddimnaavcâ já suojâliđ eromâšávt riskâjuávkun kullee ulmuid. Ulmen lii, ete hybridistrategia vievâst luhostuveh pehtilávt estiđ epidemia tienuuvt, ete tot nuuvt uccáá ko máhđulâš hettee ulmuid, irâttâsâid, ohtsâškode já vuáđuvuoigâdvuođâi olášume.

Hybridistrategiast vijđes raijimtooimâin sirdâšuveh kontrollistum vuovvijn ovdiist eenâb čyeccee toimáid já njuámmumtavdâlaavâ, kiärgusvuotâlaavâ já máhđulij eres njuolgâdusâi miäldásii pehtilittum epidemia haaldâšmân.

Toos lasseen hybridistrategia vuáđuduvá raijiittâstooimâi haldâšem já kuuloold raččom paaldâst testaa, čuávu, sierrii já tipšo -prinsiip olášutmân vijđáht. Návt puáhtá uásild estiđ taavdâ ovdánem. Tom puáhtá lasseen pehtilittiđ rijjâtátulâšvuotân vuáđuduvvee já tiätusyeje kunnijâttee mobilheiviittâssáin.

Spiekâstâhtile Suomâst juátkoo ain, já haldâttâs lii meridâm adeliđ juátkimasâttâsâid kiärgusvuotâlaavâ ceehijn 86 (sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâi stivrim), 87 (eres tiervâsvuođâhuolâttâs stivrim), 88 (huáputtes tipšo meriaaigij nuávdittem, sosiaalhuolâttâs palvâlemtáárbu árvuštâllâm), 93 (palvâlemkoskâvuođâ iävtuin spiekâstem), já 94 (luovâscelkkimvuoigâdvuođâ raijim).

Haldâttâs linjij ráđádâlmijn čuávvoi raijimtooimâi raččomist kuuloold:

  • Räjijotoluv siäđusvuáđustâslijd raijiittâsâid raččoh 14.5.2020 rääjist tienuuvt, ete tipteh Schengen sisraajij rastaldittee jotoluvâst pargokoskâvuotân já toimânaddelmân vuáđuduvvee pargomätkijotoluv sehe eres velttidmettum jotoluv.
  • Astoääigi mađhâšem olgoenâmáid iä avžuut tuáistáážân, já olgoministeriö mađhâšemravvuu juátkih taan uásild. Sisministeriö ráhtá täärhib ravvuid räjijotoluv lekkâmist kuuloold. Suomâ ana tergâdin, ete räjijotoluv raijiittâsâi raččomtooimâid koordinisteh EU-tääsist.
  • Piemmâmfinnoduvâi lekkâm kuuloold algâttuvvoo 1.6.2020 toin iävttoin, ete tääl toohâmnáál raijiittâsâi raččom vaikuttâsah já maajeeb almos epidemiologâlâš tileárvuštâllâm tom tuárjuh. Taat váátá lahâasâttem hammim tienuuvt, ete tooimân puáhtá asâttiđ ovdâmerkkân äššigâsmeerijd já juvâstâhvyebdimaigijd kyeskee raijiittâsâid. Lahâasâttemiävtuttâsâid pyehtih haldâttâs kieđâvušmân majemustáá 13.5.2020.
  • Olgopuđâldâssoojijd lekkih 14.5. rääjist čokkânemraijiittâsâid nuávditmáin.
  • Valastâllâmkištoid já -rááiđuid puáhtá algâttiđ 1.6. rääjist sierânâsorniistâlmijguin.
  • Kiirjij já eres amnâstuvâi olgosluoikkâm kirjeráájuin tipteh tállân.
  • Čuávvooh almos sistileh liäkkojeh 1.6. rääjist kontrollistum vuovvijn já kuuloold: staatâ já kieldâi museoh, teattereh, Aalmuglâšooppera, kulttuurtááluh, kirjeráájuh, kirjerájuautoh, Aalmuglâšarkkâduv äššigâs- já totkeesalipalvâlusah, puđâldemtileh já -sajeh, vuoijâmhaalih já eres valastâllâmtileh, nuorâitileh, kerhotileh, seervij čokkânemtileh, vajoidittee pargotoimâ já pargokuávdááh.
  • Stuorrâ, paijeel 500 ulmuu aalmugtilálâšvuođâi ornim kieldih haldâttâs linjim miäldásávt 31.7.2020 räi.
  • Čokkânemraijiittâsâid lii tárbu ain asâttiđ. Epidemiologâlii árvuštâllâm vuáđuld lii máhđulâš kepidiđ olmoošmere raijiittâs tááláást 10 ulmust enâmustáá 50 ulmui 1.6. rääjist tuáistáážân. Tile árvuštâlloo uđđâsist kesimáánu loopâ räi.
  • 50 ulmuu čokkânemraijiittâs heiviittuvvoo almolij čokkânmij lasseen (avžuuttâsân vuáđuduvvee toimâraavân) meid priivaat já kuálmád sektor ornim tilálâšvuođâin, kulttuur-, puđâldâs-, lihâdem- já valastâllâmtábáhtusâin sehe oskoldâhlijn tilálâšvuođâin. Sistiilij já kuávlulávt räijejum olgotiilij, tego suotâstâllâmsoojij, elleikaardij, kirjeráájui já elleekoveteatterij uásild torvolâšvuotâ visásmittoo äššigâsmeerij raijim, torvokooskâi já hygieniaravvui peht. Sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö addel stivrimreeivâ kuávluhaldâttâhvirgeomâháid tai raijiittâsâi olášutmân njuámmumtaavdâ levânem estimân njuámmumtavdâlaavâ vuáđuld.
  • Luvâttuvváid, áámmátláid oppâlájádâssáid, ollâškovláid já ávus čuovviittâspaargon kyeskee raijiittâsah láá vyeimist 13.5.2020 räi. Ton maŋa 14.5. rääjist ovdil mainâšum oppâlájádâsâi tiilij kevttim máttááttâsân haldâšeh njuámmumtavdâlaavâ miäldásij toimâiguin. Aldamáttááttâsân lii máhđulâš maccâđ kontrollistum vuovvijn já kuuloold. Staatârääđi kuittâg avžuut, ete ollâopâttuvâin, áámmátollâškoovlâin, luvâttuvâin, áámmátlii máttááttâsâst, ávus čuovviittâspargoost sehe rävisulmui vuáđumáttááttâsâst juátkih káidusmáttááttâs luuhâmpaje loopâ räi.
  • Taiđuu vuáđumáttááttâs orniimân kyeskee raijiittâsah láá vyeimist 13.5. räi, mon maŋa toi oppâlájádâsâi tileh liäkkojeh siämmáánáál aldamáttááttâsân.
  • Káiduspargoavžuuttâs juátkoo tuáistáážân. Avžuuttâs árvuštâleh uđđâsist keesi maŋa.
  • Paijeel 70-ihásijd avžuutteh ain velttiđ fyysisijd kontaktijd máhđulâšvuođâi mield. Staatârääđi tiäddut riskâjuávkun kullee ulmui jieijâs kuorâttâllâm ko nuávditteh toimâravvuu.
  • Raijiittâsah kolliistâlmijn sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâin láá vyeimist tuáistáážân já ääši tárkkojeh čuávvoo keerdi kesimáánu loopâ räi. Ovdâmerkkân tipšo-ohtâduvâin oceh uđđâ vuovijd toohâđ máhđulâžžân torvolijd sosiaallijd kontaktijd.

Raapoort Staatârääđi almostittemarkkâduvâst Valtost | Raapoort staatârääđi nettisiijđoin

Lasetiäđuh: kansliahovdâ Martti Hetemäki, p. 0295 530 292, staatâvarijministeriö já kansliahovdâ Kirsi Varhila, p. 0295 163 338, sosiaal- já tiervâsvuođâministeriö (pargojuávhu raapoort) sehe staatârääđi viestâdemhovdâ Päivi Anttikoski, p. 040 536 4821

Halltõs linjjii plaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian da rääʹjtõõzzi pooddi meâldlaž puʹrǧǧummšest

Halltõs linjjii saǥstõõllmõõžžstes pâʹsspeeiʹv vueʹssmannu 3. peeiʹv da vuõssaarǥ vueʹssmannu 4. peeiʹv tuåimmplaanâst koronakriis vaaldšummuž hybridistrategian di viruuzz šõõddtem rääʹjtõõzzi pooddi meâldlaž puʹrǧǧummšest. Halltõs tuejjad ääʹššest vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ riikksuåvtõõzz õõlmâs-såbbrest. Vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥâst halltõõzz linjjummšid ääʹveet tääʹrǩben. Halltõs tuejjii linjjummšes vueʹllriikkpiisar Martti Hetemäki exit- da oʹđđestraajjâmtuâjj-joouk tuejjeem 1. poodd rapoort vuâđald (mieʹlddõs).

Lääʹddjânnmest koronavirusepidemia lij jõskkâm veiddneʹmmen rääʹjtemtuåimi da hygieniajälstõõttmõõžž čiõlgg pueʹrummuž pääiʹǩ. Håʹt epidemia lij tän poodd sââv-vueʹjjest, lij õinn vaarr, što epidemia veiddneškuätt oʹđđest.

Halltõõzz tuåimivuiʹm lie põrggâm da põõrǥât õinn cõggâd viruuzz leävvnummuž õhttsažkååʹddest, staanâd tiõrvâsvuõtthuõl kapasiteeʹtt da suõjjled jeäʹrben riskkjooukid kuulli oummid. Täävtõssân lij, što hybridistrategia veäkka epidemia oʹnnstet viõkkšânji cõggâd nuʹtt, što tõt häitt oummid, põrggsid, õhttsažkååʹdd da vuâđđvuõiggâdvuõđi teâuddjummuž nuʹtt ooccanj ko vueiʹtlvaž.

Hybridistrategiast veiddsõs rääʹjtemtuåimin serddjet tuʹmmstõõǥǥi meâldlânji jäänab tillʼlõttum tuåimid ko ääiʹjben di njuämmamtauddlääʹjj, vaalmâšvuõttlääʹjj da vueiʹtlvaž jeeʹres šiõttõõzzi meâldlaž viõusuum epidemia vaaldšummša.

Lââʹssen hybridistrategiast nuäjjõõđât rääʹjtemtuåimi vaaldšummuž da pooddi meâldlaž puʹrǧǧummuž paaldâst teʹstte, ooʒʒ, čårrad da hååid -vuâđđjurddi tieuʹddma veiddsânji. Täin vueiʹtet vueʹzzstes cõggâd taaud ouddnummuž. Tõn vueiʹtet lââʹssen viõuseed jiõččtäättlažvuõʹtte vuâđđõõvvi da teâttsuõj äärvast õõʹnni mobiilsuåvldõõzzin.

Čoʹrstemvueʹjj Lääʹddjânnmest juätkkje õinn da halltõs lij tuʹmmjam uʹvdded juäʹtǩǩemasetõõzzid vaalmâšvuõttlääʹjj paragraaffin 86 (sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjuâkksi ohjjummuš), 87 (jeeʹres tiõrvâsvuõtthuõl ohjjummuš), 88 (ǩirrsateʹmes hååid mieʹrraaiʹji jääʹǩǩtummuš, sosiaalhuõl kääzzkõstaarb ärvvtõõllmõš), 93 (kääzzkõskõõsk määinain čoʹrstummuš), da 94 (luõvâs ceäʹlǩǩemvuõiggâdvuõđ rääʹjtummuš).

Halltõs linjjii saǥstõõllmõõžžstes pueʹtti rääʹjtemtuåimi pooddi meâldlaž puʹrǧǧummšest:

  • Raajj-jååttlõõǥǥ šiõttõsvuâđlaž rääʹjtõõzzid puʹrǧǧeet 14.5.2020 ääʹljeeʹl nuʹtt, što Schengen siiʹsǩraajid râstldeei jååttlõõǥǥâst lij vueiʹtlvaž tuâjjmäʹtǩǩjååttlõk, kååʹtt vuâđđââvv tuâjjkõʹsǩǩe da tuåimmânouddmõʹšše, mâʹte še jeeʹres vieʹltʼteʹmes jååttlõk.
  • Frijjääiʹj maatkčummuž ålggjânnmid jeät meäʹrteʹmes ääiǥas siâzztõllu, da ålggministeria maatkčemvuäʹppõõzz jueʹtǩet tän vueʹzzeld. Siiʹsǩministeria tuejjad tääʹrǩab vuäʹpstummuž raajj-jååttlõõǥǥ pooddi meâldlaž ääʹvummšest. Lääʹddjânnam âânn tääʹrǩes äʹššen, što raajj-jååttlõõǥǥ rääʹjtõõzzi puʹrǧǧeemtuåimid koordinââʹstet EU-tääʹzzest.
  • Tolmmjäärnǩi (lääddas ravitsemisliikkeiden) pooddi meâldlaž ääʹvummuž altteet 1.6.2020 oudldeeʹl, što ååʹn tuejjuum rääʹjtõõzzi puʹrǧǧummuž vaaiktõõzz da mâŋŋa tuejjuum õõlmâs epidemiolooglaž vueʹǩǩärvvtõõllmõš tõn tuärjjee. Tät ooudald lääʹjjšiõttummuž mottmõõžž nuʹtt, što tuåimmjummša vueiʹtet piijjâd ouddmiârkkân äʹššneǩmieʹrid da alkohoolkaaupšemaaiʹjid kuõskki rääʹjtõõzzid. Eʹtǩǩõõzz lääʹjjšiõttummšen puuʹtet halltõõzz ǩiõttʼtõõllma mââimõõzzâst 13.5.2020.
  • Ålggstaarjõõttâmpaaiʹǩid ääʹveet 14.5. ääʹljeeʹl noorõõttâmrääʹjtõõzzid jääʹǩǩteeʹl.
  • Viõusõõttâmǩeâlbaid da -ǩeâlbbklaassid vueiʹtet altteed 1.6. ääʹljeeʹl spesiaaljäʹrjstummšivuiʹm.
  • Ǩiiʹrji da jeeʹres aunstõõzzi åålǥaslaiʹnnʼjummša ǩeʹrjjpõõrtin uuʹdet lååʹv vuõiʹǧǧest.
  • Pueʹtti õõlmâs siiʹsǩsõõʹjid ääʹveet 1.6. ääʹljeeʹl tuʹmmstõõǥǥi da pooddi meâldlânji: riikk da kooʹddi museo, teatteeʹr, Meersažooppera, kulttuurpõõrt, ǩeʹrjjpõõrt, ǩeʹrjjaaut, Meersažarkiiv äʹššneǩ- da tuʹtǩǩeeikueʹrneckääzzkõõzz, staarjõõttâmsââʹj da -pääiʹǩ, vuõjjâmpõõrt da jeeʹres viõusõõttâmsââʹj, nuõrisââʹj, kruuggsââʹj, sieʹbri noorõõttâmsââʹj, säuʹrsmõʹtti tuâjjtuåimmjummuš da tuâjjkõõskõõzz.
  • Jõnn, pâʹjjel 500 oummu noorõõttmõõžži jäʹrjstummuž ǩieʹldet halltõõzz linjjummuž meâldlânji 31.7.2020 räjja
  • Noorõõttâmrääʹjtõõzzid lij õinn tarbb piijjâd. Epidemiolooglaž ärvvtõõllmõõžž vuâđald lij vueiʹtlvaž ǩieʹppeed ooumažmieʹrr-rääʹjtõõzz ânnʼjõž 10 oummust jäänmõsân 50 ooumže 1.6. ääʹljeeʹl meäʹrteʹmes ääiǥas. Vueʹjj ärvvtõõlât oʹđđest ǩieʹssmannu loopp räjja mõõneeʹst.
  • 50 oummu noorõõttâmrääʹjtõõzz suåvldet õõlmâs noorõõttmõõžži lââʹssen (siâzztõʹsse vuâđđõõvvi tuåimmjemvuäʹppõssân) privatt da kuälmad sektoor jäʹrjstem noorõõttmõõžžin, kulttuur-, staarjõs-, liikkeem- da noorõõttmõõžžin di ååskvaž noorõõttmõõžžin. Siiʹsǩsõõʹji da vooudlânji rajjuum ålggsõõʹji, mâʹte hääʹsǩõõttâmǩiiʹddi, jieʹllikarddsi, ǩeʹrjjpõõrti da jieʹllikartt-teatteeʹri vueʹzzeld staanvuõđ ainsmââʹttet äʹššneǩmieʹri rajjummuž, staankõõski da hygieniavuäʹpstummuž veäkka. Sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria oudd ohjjeemǩeeʹrj vuʹvddvaaldâšmveʹrǧǧniiʹǩǩid täi rääʹjtõõzzi tueiʹmmepiijjmõššân njuämmamtaaud leävvnummuž cõggâm diõtt njuämmamtauddlääʹjj nuäjain.
  • Lookkjiškooulid, ämmtallaš mättstroiʹttlid, õllškooulid da frijj čuõvtemtuâj kuõskki rääʹjtõõzz lie viõǥǥâst 13.5.2020 räjja. Tõn mâŋŋa 14.5. ääʹljeeʹl ooudpeäʹlnn peäggtum mättstroiʹttli sõõʹji âânnmõõžž mättʼtõʹsse vaaldšet njuämmamtauddlääʹjj meâldlaž tuåimivuiʹm. Âʹlddmättʼtõʹsse lij vueiʹtlvaž mäʹcced tuʹmmstõõǥǥi meâldlânji da jueʹjjeeʹl sõõʹjid joouki da aaiʹji mieʹldd. Riikksuåvtõs kuuitâǥ siâzztââll, što universiteeʹttin, ämmatõllškooulin, lookkjiškooulin, ämmtallaš mättʼtõõzzâst, frijj čuõvtemtuâjast di vuõrâsoummi vuâđđmättʼtõõzzâst jueʹtǩet ougglõsmättʼtõõzz lookkâmpââʹj loʹppe.
  • Čeäppõõzz vuâđđmättʼtõõzz jäʹrjstummuž kuõskki rääʹjtõõzz lie viõǥǥâst 13.5. räjja, koon mâŋŋa täi mättstroiʹttli sõõʹjid ääʹveet seämmanalla âʹlddmättʼtõʹsse.
  • Ougglõstuâjjsiâzztõs juätkkai meäʹrteʹmes ääiǥas. Siâzztõõzz ärvvtõõlât oʹđđest ǩieʹzz mâŋŋa.
  • Õinn siâzztõõlât, što pâʹjjel 70-ekksa veäʹltte fyyslaž kontaaktid vuäittmõõžži mieʹldd. Riikksuåvtõs mušttat riskkjooukid kuulli oummi jiijjâz tuʹmmjummuž tuåimmjemvuäʹppõõzz jääʹǩǩteʹmmen.
  • Rääʹjtõõzz kõʹllʼjummšin sosiaal- da tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjuâkksin lie viõǥǥâst meäʹrteʹmes ääiǥas da ääʹšš tääʹrǩstõõlât pueʹtti vuâra ǩieʹssmannu loopp räjja mõõneeʹst. Ouddmiârkkân hoiʹddjemjuâkksin ooʒʒât ođđ naaʹlid staanâs sosiaalʼlaž kontaakti vueiʹtlvâʹsttem diõtt.

Raportt Riikksuåvtõõzz õlmstâʹttemarkiiv Valtost | Raportt riikksuåvtõõzz neʹttseeidain

Lââʹssteâđ: kansliajååʹđteei Martti Hetemäki, teʹl. 0295 530 292, riikkvääraiministeria da kansliajååʹđteei Kirsi Varhila, teʹl. 0295 163 338, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria (tuâjj-joouk raportt) di riikksuåvtõõzz saaǥǥtemjååʹđteei Päivi Anttikoski, teʹl. 040 536 4821

hallitus
Palaa sivun alkuun