Hyppää sisältöön
Media
Valtioneuvosto etusivu

Valtioneuvoston verkkosivusto uudistuu. Sivustolla saattaa olla toimimattomia linkkejä, tilapäisiä häiriöitä ja puutteita.

Ráđđehus dagai prinsihppamearrádusa hybridastrategiija ollašuhttimis rádjajohtalusas ja mátkkošteamis

Stáhtaráđi kansliijaliikenne- ja viestintäministeriösisäministeriösosiaali- ja terveysministeriötyö- ja elinkeinoministeriö
Julkaisuajankohta 11.9.2020 11.17 | Julkaistu suomeksi 14.9.2020 klo 13.45
Dieđáhus 573/2020

Ráđđehus lea dahkan čoahkkimisttis 11. čakčamánu prinsihppamearrádusa ođđa doaibmamálles hybridastrategiija ollašuhttimis rádjajohtalusas ja mátkkošteamis. Doaibmamálle vehkiin burgit riikii boahtima ráddjehusaid ja seammás dustet koronapandemiija rájáin.

Ođđa rádjaárvu 25/100 000 ássi ovddit guovtti vahku siste

Ráđđehus nannii alimus dihttoma riikan ja guovlun daid, maid dihtton lei eanet go 25 dáhpáhusa 1000 000 ássi ala ovddit 14 jándora áigge. 

Alimus dihttoma riikkain dahje guovlluin riikii boahttiin gáibiduvvošii muhtun spiehkastatjoavkkuid vuhtii válddekeahttá duođaštus vuollel 72 diimmu áigi váldojuvvon koronateasttas. Riikii boahttiid sáhttá njoammundávdalága mielde mearridit karantenii. Karanteana sáhtašii loahpahit áramustá 72 diimmu riikii boahtimis dahkkon nuppi teastta negatiivva bohtosiin.

Jus riikkas orrun bistá vuollel golbma jándora, nuppi teastta ja karanteana ii gáibiduvvo.

Vuollegut dihttoma (eanemustá 25) riikkain dahje guovlluin boahttiin ovdalis máinnašuvvon doaimmat eai gáibiduvvo.

Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus guorahallá vahku gaskkaid riikkaid ja guovlluid sajádaga vuolit ja allagat dihttoma kategoriijaide. Stáhtaráđi dievasčoahkkin mearrida vejolaš nuppástusain eanalisttus sisáššiidministeriija evttohusas.

Suoma riikkavuložiidda ja bissovaččat Suomas ássiin ii Supmii máhcadettiin gáibiduvvošii testenduođaštus. Allagat dihttoma riikkain boađedettiin sii stivrejuvvojit teasttaide ja karantenii Suomas.


Mátkkoštanráddjehusat láivuduvvojit

Testemii vuođđuduvvan doaibmamálle atnuiváldin dahká vejolažžan turismasuorggi doaibmama dáláža buorebut. 

Doaibmamálle dahká vejolažžan nu EU-riikkain ja Schengen-guovllus go ruoná listtu riikkain maiddái Charter- ja joavkomátkkiid dallege, go dihtton manná rádjaárvvu 25 badjel, jus mátki bistá eanemustá 72 diimmu. Jus mátki bistá badjel 72 diimmu, heivehat dábálaš meannudeami karanteanas ja nuppi teasttas.

Lihkadeapmi davvi eanarájás ja Estte ja Ruoŧa fearga- ja girdinjohtalusas šaddá álkibun

Barggus johtin ja eará rádjeservošiid beaivválaš dahkamuš olbmuid gaskkas dahkko vejolažžan davvi eanarájás sihke Estte ja Ruoŧa fearga- ja girdinjohtalusas almmá testenduođaštusaid ja karanteana go guvllolaš dávdadilli lea sullii dávisteaddji ovdalis lean riikkaid gávnnahuvvon dihttomiin fuolatkeahttá. Eará mátkkošteaddjiid bokte dearvvašvuođavirgeoapmahaččat dahket riskaárvvoštallama vuođul čuozihuvvon dárkkistemiid ja testemiid.

Sierrajoavkkuid riikii boahtin lea lobálaš ákkastallojuvvon sivain buot riikkain

Sierrajoavkkuid, dego kultuvra, valáštallama ja ealáhuseallima ovddasteaddjiid boahtin ja orrun Suomas ođđa málle dahje sirdásanáigodaga málle ásahan eavttuin spiehkkasemiin sáhttá dohkkehit ákkastallojuvvon sivaid vuođul. Dákkár sivat leat eandalii doaibmasuorggi ealáskeami, ođđa šaddama dahje guhkes áigegaskka doaibmaeavttuid dorvvasteapmin vealtameahttun doaimmat.

Bargoaddi dahje eará riikii bovden bealli galgá buktit ovdan olbmuide dahje jovkui iežas bargodearvvašvuođa guoskevaš doaibmabidjoplána, mii čuovvu našuvnnalaš rávvagiid. Rádjegozáhus koordinere sierrajoavkkuid riikii beassama dárbbašlašvuođa ja eavttuid. Bovden bealli sádde ohcamušas Rádjegozáhussii.

Ohcamušas galgá ákkastallat doaimma našuvnnalaš mearkkašumi ja sivaid dasa, ahte eará meannudemiid ii sáhte čuovvut dahje manin riikii beassan EU:a ruoná listu olggobeale riikkas galggašii leat lobálaš ja meannudeamit, maiguin fuolahit dearvvašvuođadorvvolašvuođa ollašuvvamis.

Sierrajoavkkuid riikii boahtima málle lea govviduvvon dárkileappot dieđihandilálašvuođa ovdanbuktinmateriálas ja prinsihppamearrádusas (mielddusin).


Ođđa málle atnuiváldin gáibida láhkanuppástusaid

Guovtti testema málle atnuiváldin gáibida hohpolaččat dahkkojuvvon láhkaásahannuppástusaid, dego johtalusaid bálvalusain addojuvvon lága nuppástuhttima, sihke testemiid lasiheami ja ođđasit čuoziheami ja eará dearvvašvuođadorvvolašvuođa sihkkarastán doaimmaid riikii boahtima oktavuođas. Buot málle testenkapasiteahta lasiheapmái gullevaš golut gokčojuvvojit dievasmearálaččat.

Ráđđehus addá riikkabeivviide evttohusa, mas evttohit lasihuvvot johtalusa bálvalusaide addojuvvon láhkii ođđa njuolggadusaid negatiivva njoammundávdda guoskevaš teastabohtosa dárkkisteapmin ja duođaštusa čájeheami. Ovdateasta adnojuvvo riikii boahtima gáibádussan allagat dihttoma riikkain seammás dan maŋŋá, go ášši guoskevaš láhkanuppástus lea boahtán fápmui. Nuppi muttu teastta bokte málle váldojuvvo atnui 23.11.2020 rádjai.

Sirdásanbaji málle fámus 1.10.–22.11.

Sirdásanbajis sisrádjabearráigeahčus heivehuvvon 25 dihtton rádjaárvun čuvvojuvvo maiddái EU:a ruoná listtu riikkaide. Rádjaárvvu badjel mannan riikkain lobálaš riikii boahtima ákkat leat dušše Suomas dahje eará EU- dahje Schengen-riikkain ássán olbmuid máhccan ja eará vealtameahttun sivva.

Buohkaide Supmii allagat dihttoma riikkain boahttiide ávžžuhat dál 14 jándora iešdáhtolaš karanteana. Sirdásanbaji áigái EU-riikkain ja Schengen-guovllus sihke EU:a ruoná listtu allagat dihttoma riikkain ja eará goalmmát riikkain vealtameahttun siva vuođul riikii boahttiide ávžžuhat ovdatestema.

Allagat dihttoma riikkain máhcadettiin Suomas ássán sáhtašii háliidettiin oanidit iešdáhtolaš karanteana ohcalemiin testii seammás Supmii boađedettiin ja nuppi testii áramustá 72 diimmu maŋŋá. Dát álkidahttá dárbbašlaš bargomátkejohtalusa.

Nuppi teastta ja karanteana eai gáibit orrumis, mii bistá vuollel 72 diimmu.

Sirdásanbaji mállii gullá maiddái dat, maid ovddabealde ođđa doaibmamálles gávnnahit sierrajoavkkuin sihke nuppi báikkis bargan ja eará rádjaservošiid beaivválaš dahkamušas gaskaneaset davvi eanarájás sihke Estte ja Ruoŧa fearga- ja girdinjohtalusas.

Njuolgat rádjamearrádusat fápmui 19. čakčamánu

Stáhtaráđđi mearridii 11. čakčamánu maiddái sisrádjadárkkistusaid joatkimis ja rádjajohtalusa ráddjehusain, mat bohtet fápmui 19. čakčamánu ja joatkašuvvet 18. golggotmánu rádjai.
 

Mildosat 

Stáhtaráđi prinsihppamearrádus hybridastrategiija ollašuhttimis rájáid rasttildeaddji johtalusas ja mátkkošteamis 
Dieđihandilálašvuođa ovdanbuktinmateriála 


Lassidieđut: 
vuollestáhtačálli Timo Lankinen, stáhtaráđi kansliija, t. 0295 160 300
kansliijaoaivámuš Kirsi Pimiä, sisáššiidministeriija, p. 0295 488 203
strategiijahoavda Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosiála- ja dearvvašvuođaministeriija ([email protected]; oktavuođaváldinbivdimat teakstadieđuin t. 050 331 0314)
hoavda Mika Salminen, Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus, t. 029 524 8454
ealáhusministeriija sierraveahkki Jenny Hasu, bargo- ja ealáhusministeriija, t. 295 047 213
prošeaktaoaivámuš Pipa Turvanen, bargo- ja ealáhusministeriija (Bargomátkái ja doaibmagohččosii laktásan johtalus), t. 0295 047 226 
láhkaásahanhoavda Silja Ruokola, johtalus- ja gulahallanministeriija (vuolggariikatesten), t. 040 580 0894
 

Valdiasuåvtõõzz saaǥǥtemjuâǥǥõs 
Teâđtõs 573/2020
11.9.2020

Halltõs raaji vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ hybridistrategia čõõđtummšest raajj-jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest


Halltõs lij raajjâm såbbrest 11. čõhččmannu vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥ ođđ tåimmjem- maalâst hybridistrategia čõõđtummšan raajj- jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest . Tåimmjem- maal vieʹǩǩin vueiʹtte puʹrǧǧeed jânnmapueʹttem rääʹjtõõzzid da seämmast tuâsttad koronavirusepidemia raajin.

Ođđ raajjärvv 25/100 000 jälsteei oouʹdab kueiʹt neäʹttel mõõnnmen

Halltõs raʹvvji ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmen da vuʹvdden tõid, kooi očndõõttâmvuõtt lij jeänab ǥu 25 šõddmõõžž 100 000 jälsteei  puõtt oouʹdab  14 suutk äiʹǧǧen.

Ââʹlab očndõõttâmvuõtt jânnmin da vuuʹdin jânnma pueʹttjin oudldââstči måttmid pannvueʹǩǩäʹrttlid loʹǩǩe vääʹldǩâni tuõđstõs vuâlla 72 čiâss mâʹŋŋlest valddum negatiivlast koronateeʹstest. Jânnma puõʹtti vueiʹtte pâššnemkõpplääʹjj meâldlânji mieʹrreed karanteena. Karanteeʹn vuäitči tuʹmmjed ääiʹjbõššân 72 čiâssad jânnmapueʹttem tuejjõõzz nuuʹbb teeʹst negatiivlast šõddmõõžžâst.

Tâʹl ǥu jânnmest jeälstummuš peštt vuâlla kolmm sutkkâd, nuuʹbb teeʹst da karanteeʹn ij oolǥâd.   
 
Vueʹllǥab očndõõttâmvuõđ (jäänmõssân 25) jânnmin leʹbe vuuʹdin jânnma pueʹttjin ooudâst peäggtum jeärabtåimmad ij oolǥâd.  

Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllemstroiʹttel taʹrǩǩad neäʹttel kõõskin jânnmi da vuuʹdi sââjstummšest vueʹllǥab da ââʹlab očndõõttâmvuõđ kategoriaid. Valdiasuåvtõõzz takaisååbbar tuʹmmai  vueiʹtlvain muttõõzzin jânnamliistâst siiʹsǩministeria eʹtǩǩõõzzâst.  

Lääʹddjânnam meerlain da põõššlânji Lääʹddest jälsteeʹjin jiâ Lääʹddjânnma mäʹččmen oudldââstči teʹsttjemtuõđstõõzz. Ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin pueʹttmen siʹjjid vuäʹpsteʹčči teeʹstid da karanteena Lääʹddjânnmest.      


Mäʹtǩǩeemraajtõõzzid čåuddje  

Teʹsttõʹsse vuâđđuum tåimmjem- maal annavälddmõš vueiʹtlvast mäʹtǩǩeemsueʹrj tåimmjummuš ânnʼjõõžž  pueʹrben 
Tåimmjem- maall vueiʹtlvast nuʹtt EU- jânnmin da Schengen- vuuʹdin ǥu EU ruân liist jânnmin še Charter- da äʹrttelmaaʹtǩin tâʹl še, ǥu očndõõttâmvuõtt ââʹlad raajj- äärv 25, ǥu mäʹtǩǩ peštt jäänmõssân 72 čiâssad. Tâʹl ǥu mäʹtǩǩ peštt pâʹjjel 72 čiâssad, suåvtâʹlle takai mõõntõõllmõõžž karanteeʹnest da nuuʹbb teeʹstest. 

Liikkummuš tâʹvvjânnam jânnamraaʹjest da Viro da Ruõcc puäʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst hiâlptââvv. 

Tuâjj- jååttmõš da jeeʹres raajjõhttõõzz suutksaž õhttvuõtt vueiʹtlvâʹstte tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc puäʹrrev- ja ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst teʹstt- tuõđstõõzztaa da karanteeʹn vouddla kõppvueʹjj åårmen nuʹtt nuuʹbbes vaʹstteei 
ooudbeäʹlnn jânnmin tuõđstum očndõõttâmvuõđâst huõlǩâni. Järrsi mäʹtǩǩeei määinast tiõrvâsvuõttveʹrǧǧneeʹǩǩ räʹjje riskkaʹrvvõõzz meâldlânji puõttlõttum taʹrǩǩõõzzid da teeʹstid.

Spesialäʹrttli jânnmapuättmõš seänna vuâđđâʹttem määinast juõʹǩǩ jânnmest 

Spesialäʹrttli, mâʹt-a kulttuur, liikkummuž da jieʹllemvueʹǩǩjääll eʹttǩeeʹji puättmõš da jälstummuš Lääʹddjânnmest ođđ maal leʹbe seʹrddempââʹjj maal šiõttʼtummuš oudldõõzzin rätkkjeeʹn vueiʹtte priimmâd vuâđđâʹttem määinast. Näkam määin liâ jeärbõššân  tåimmsueʹrj jeällvuõđ, ođđ šõddâm leʹbe kuʹǩes äiʹǩǩ- kõõsk tåimmjummušoudldõõzzi staanummšan veäʹltteteʹm tuejjõõzz. 

Tuâjjuvddi leʹbe jeeʹres jânnma kåččai õhttsažtuâjjneeʹǩǩ âʹlǧǧe čuäʹjted oummid leʹbe äʹrttlid jiiʹjjes tiõrvâsvuõtt staanvuõđ kuõsǩǩi tåimmjemplaan kååʹtt jääʹǩǩat  meerlaid vuäʹpstõõzzid. Raajjvärddjemstrooiʹtel koordinâstt spesiaaläʹrttli jânnma piâzzam tarbbvuõđ da oudldõõzzid. Kåččai  õhttsažvuõttneǩ vuõlttâd  ooccmõõžžâs Raajjvärddjemstroiʹttla. 

Ooccmõõžžin âlgg vuâđđeed tåimmjummuš meerlaž miârkktõsvuõtt da määin tõid, štõ jiâ jeeʹres mõõntõõllmõõžžid vueiʹt jääʹǩǩted leʹbe mõõzz jânnma piâssmõš EU ruân liist åålǥpeällsast jânnmest oolǥči seännad še mõõntõõllmõõžž, koin kâʹdde tiõrvâsvuõtt staanvuõđ teâuddjummšest. 

Spesialäʹrttli jânnma pueʹttem- mall lij čuõvtum tääʹrǩben teâđtemnoorõõttmõõžžâst spesialaunnsest da vuâđđjuurdtuʹmmstõõǥǥâst ( meâlddõssân). 

Ođđ maal annaväʹlddmõš oudldâstt lääʹǩǩmuttõõzzid 

Kueiʹt teʹsttummuš maal annavälddmõš oudldâʹst ǩirrsânji tuejjõõzzid lääʹǩǩšiõtteem- muttõõzzid, mäʹhtt jååttlõõǥǥ kääzzkõõzzin uʹvddum lääʹjj mottmõõžžâst, de teʹsttummuš lââʹzztummuš da oʹđđest puõttlâsttmõš de  jeeʹres tiõrvâsvuõtt staanvuõđ raʹvvjem tååimid jânnmapueʹttem õhttvuõđâst. Puk maʹlle da teʹsttjemkapasiteeʹtt šõddummša kollʼjeei teiʹǧǧâânnmõõžž  käʹtte tiuddmieʹrrsânji.   
Halltõs oudd eeʹttiǩ- kådda eʹtǩǩõõzz, koʹst eeʹttkâʹstte lââʹzztemnalla jååttlõõǥǥ kääzzkõõzzin uvddum laʹǩǩe ođđ šiõttõõzz negatiivla pâššnemkõõv kuõsǩǩi teʹsttšõddmõõžž taʹrǩǩummšest da tuõđtõõzz čuäʹjtummšest.Ouddteeʹst âʹnne jânnma pueʹttem oudldõõzzân ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin tâʹlles tõn ǩeeʹjjest, ǥu ääʹšš kuõsǩǩi lääʹǩǩmuttâz lij puättam viõʹǧǧe. Nuuʹbb pââʹjj teeʹst määinast mall väʹldde õnnu 23.11.2020 mâânast.


Seʹrddempââʹjj mall viõǥǥâst 1.10.–22.11. 

Seʹrddempââʹjj siiʹsǩraajjvälvvmest suåvtõõllmõõžž 25 očndõõttâmvuõđ raajj- äärv jääʹǩǩte še EU ruân liist jânnmid. Raajj- äärv ââʹleem jânnmin seännum jânnma pueʹttemvuâđđ liâ pâi Lääʹddjânnmest leʹbe jeeʹres EU leʹbe Schengen- valdiast jäälsteei mäʹccem da jeeʹres veäʹltteteʹm mäinn.

Pukid Lääʹddjânnma ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmest pueʹttjid seäʹsse tän šiâtt 14 suutk jiõččvälddsa karanteeʹn. Seʹrddempââʹjj poddân EU- jânnmin da Schengen- vuuʹdin de EU ruân liist ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin da jeeʹres kuälmad jânnmin veäʹltteteʹm määin vuâđain jânnma pueʹttjid seäʹsse ouddteʹsttjummuš.

Ââʹlab očndõõttâmvuõđ jânnmin mäʹccmen Lääʹddjânnmest jälsteei vuäitči haaʹleʹmmen vuäʹneed, jiõččvälddsaž karanteeʹn ooccõõttâmnalla teʹstte tâʹlles  Lääʹddjânnma pueʹttmest da nuuʹbb teʹstte ääiʹjbõššân 72 čiâss ǩeeʹjjest. Tät hiâlpad taarblaž tuâjjmäʹtǩǩ jååttlõõǥǥ.

Nuuʹbb teeʹst da karanteeʹn jiâ õõlǥat jânnmin jeälsteʹmmen, kååʹtt peštt vuâlla 72 čiâssad. 

Seʹrddempââʹjj maʹlle siiʹsǩat še tõt, mäʹhtt ooudâst ođđ tåimmjem- maal määinast tuâʹtte spesiaaläʹrttlin de nuʹbbelt tuâjj-jååttmõõžžâst da jeeʹres raajjõhttõõzzi suutksast õhttvuõđâst tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc käʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst  .

Seʹrddempââʹjj maʹlle siiʹsǩat še tõt, mäʹhtt ooudâst ođđ tåimmjem- maal määinast tuõʹtte spesiaaläʹrttlin de nuʹbbelt tuâjj-jååttmõõžžâst da jeeʹres raajjõhttõõzzi suutksast õhttvuõđâst tâʹvvjânnam jânnamraaʹjin de Viro da Ruõcc käʹrrev- da ǩeʹrddemjååttlõõǥǥâst  .

Tâʹlles pueʹtti raajjtuʹmmstõõǥǥ viʹõǩǩe 19. čõhččmannu

Valdiasuåvtõs tuʹmmji 11. čõhččmannu še siiʹsǩraajjtäʹrǩǩummši juäʹtǩǩmest da raajj-jååttlõõǥǥ rääʹjtõõzzin, kook puäʹtte viõʹǩǩe 19. čõhččmannu da juäʹtǩǩje 18. kålggmannu räjja.


Meâlddõõzz 

Valdiasuåvtõõzz vuâđđjuurdtuʹmmstõk hybridistrategia čõõđtummšest raajid pââʹjjteeʹj jååttlõõǥǥâst da mäʹtǩǩeeʹmest.
Teâđtõsnoorõõttmõõžž eeʹttkâʹsttemaaunâs

Lââʹzzteâđaid: 
vueʹllvaldiapiisar Timo Lankinen, valdiasuåvtõõzz konttâr, p. 0295 160 300,koontârnaačaʹlniǩ Kirsi Pimiä, siiʹsǩministeria, p. 0295 488203, strategiajååʹđteei Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosiaal- da tiõrvâsvuõttministeria (ouddnõmm.sooǥǥnõ[email protected]; õhttvuõttväʹlddem teʹksttpååʹšt 050 331 0314), jååʹđteei Mika Salminen, Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel, p. 029 524 8454, jieʹllemvueʹǩǩministeria spesiaalveäʹǩǩteei Jenny Hasu, tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria, p. 295 047 213, projeʹkttnaačaʹlniǩ Pipa Turvanen da tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩministeria (Tuâjjmätkka da tuâjjouddmõʹšše kollʼjeei jååttlõk), p. 0295 047 226 Lââʹǩǩšiõtteemjååʹđteei Silja Ruokola, jååttlõk- da saaǥǥtem-ministeria (vueʹlǧǧemjânnamteʹsttjummuš), p. 040 580 0894
 

Statârääđi viestâdemuásádâh
Tiäđáttâs 573/2020
11.9.2020

Haldâttâs toovâi prinsiipmiärádâs hybridstrategia olášutmist räjijotoluvâst já maađhâšmist

Haldâttâs lii toohâm čuákkimstis 11. čohčâmáánu prinsiipmiärádâs uđđâ toimâmaalist hybridstrategia olášuttem várás räjijotoluvâst já maađhâšmist. Toimâmallijn puáhtá ložâdiđ enâmân puáttim raijiittâsâid já siämmást tuástuđ koronapandemia raajijn.

Uđđâ räjiárvu 25/100 000 ässed oovdeb kyehti oho ääigi

Haldâttâs nonnij aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkân já kuávlun taid, main njuámmumeh tiättojeh eenâb ko 25 tábáhtussâd jyehi 100 000 ässest majemui 14 jándur ääigi. 

Aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâin tâi kuávluin enâmân puáttein, eereeb mottoom spiekâstâhjuávhuin, vattuuččij tuođâštus vuálá 72 tijmed tassaaš valdum negativlii koronaiskosist. Enâmân puátteid puáhtá njuámmootavdâlaavâ miäldásávt meridiđ karanteenân. 
Karanteen puávtáččij joskâđ tolemustáá 72 tijmed enâmân puáttim maŋa tohhum nube iskos negativlâš puátusáin.

Jis enâmist orroom pištá vuálá kulmâ jándur, nubbe iskos já karanteen iä vattuu. 

Vyeleeb tiettuuvâšvuođâ (enâmus 25) riijkâin tâi kuávluin enâmân puáttein iä vattuu ovdil mainâšum sierânâstooimah. 

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs tárkkoo oovtâ oho kooskâi riijkâi já kuávlui sajaduv vyeleeb já aaleeb tiettuuvâšvuođâ kategoriaid. Statârääđi almosčuákkim meerrid máhđulâš riijkâlisto nubástusâin sisministeriö iävtuttâsâst.

Suomâ aalmugjesânijn já pisovávt Suomâst ässein ij vattuuččij iskostuođâštus Suomân macâdijn. Aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâin puáđidijn sij läiđejuuččii Suomâst iskosáid já karanteenân. 

Mađhâšemraijiittâsah ložâduvvojeh

Iskosáid vuáđuduvvee toimâmaali anon väldim máhđulist mađhâšemsyergi tooimâid pyerebeht ko tääl. 

Toimâmalli máhđulist nuuvt EU-riijkâin já Schengen-kuávlust ko EU ruánáá listo riijkâin meiddei Charter- já juávkkumaađhijd talle-uv, ko tiettuuvâšvuotâ paajeed räjiáárvu 25, jis mätki pištá enâmus 72 tijmed. Jis mätki pištá paijeel 72 tijmed, táválâš monâttâllâm karanteenáin já nubbijn iskosáin heiviittuvvoo.

Taavaabeln eennâmraajijn já Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst jotteem šadda älkkeebin

Pargoost eellim já eres räjisiärvusij piäiváliih koskâvuođah máhđulistojeh taavaabeln eennâmraajijn sehe Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst iskostuođâštusttáá já karanteenttáá talle, ko kuávlulâš tavdâtile lii suullân siämmáš ko rääji nubebeln huolâhánnáá tast, maggaar tiettuuvâšvuotâ jieškote-uv riijkâst lii mudoi. Eres riijkâi mađhâšeijei uásild tiervâsvuotâesivääldih taheh riskâarvâlus vuáđuld čuosâttum täärhistmijd já iskosijd.

Eromâš juávhui enâmân puáttim suávvoo agâstâllum suujâin puoh riijkâin

Eromâš juávhui, tegu kulttuur, valastâllâm já ekonomiaeellim ovdâsteijei puáttim já orroom Suomâst puáhtá suovvâđ agâstâllum suujáin spiekâstâhân uđđâ maali tâi sirdâšumeääigi maali asâttem iävtuin. Tágáreh suujah láá eromâšávt toimâsyergi iällám, uđđâ stuárrum tâi kuhes äigikooskâ toimâmiävtui turvimân velttimettum pargoh. 

Pargoadeleijee tâi eres riijkân puávdejeijee uásipeeli kalga adeliđ ulmui tâi juávkun jieijâs tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ kyeskee toimâvuávám mii čuávu aalmuglijd ravvuid. Räjikocceemlájádâs koordinist eromâš juávhui enâmân peessâm taarbâšlâšvuođâ já iävtuid.  Puávdejeijee uásipeeli vuolgât ucâmušâs Räjikocceemlájádâsân.

Ucâmušâin kalga agâstâllâđ tooimâ aalmuglii merhâšume já suujâid toos, ete eresnáál monâttâllâm ij lah máhđulâš tâi mondiet kolgâččij suovvâđ enâmân peessâm EU ruánáá listo ulguupiälásii riijkâst, sehe monâttâlmijd, moiguin huolâtteh tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ olášuumeest. 

Eromâš juávhui enâmân puáttim malli lii valdâlum tärhibeht tieđettemtilálâšvuođâ oovdânpyehtimmaterialist já prinsiipmiärádâsâst (labdosin).

Uđđâ maali anon väldim váátá lahânubástusâid

Kyehti iskos maali anon väldim váátá huápulijd lahâasâttemnubástusâid, tegu jotoluv palvâlusâin adelum laavâ nubástittem, sehe iskâm lasettem já uđđâsist čuosâttem sehe eres tiervâsvuotâtorvolâšvuođâ visásmittee tooimâid enâmânpuáttim ooleest. Puoh maalin já iskoskapasiteet styereedmân lahtojeijee koloh luávdojeh olesmiärálávt.

Haldâttâs addel ovdâskoodán iävtuttâs, mast iävtuttuvvoo lasettiđ jotoluv palvâlusâin adelum laahân uđđâ njuolgâdusâid negativlii njuámmootaavdâ kyeskee iskospuáttus täärhistmist já tuođâštus čäittimist. Muneiskos annoo enâmânpuáttim iähtun aaleeb tiettuuvâšvuođâ riijkâst tállán ton maŋa, ko ääši kyeskee lahânubástus lii puáttám vuáimán. Nube mudo iskos uásild malli váldoo anon majemustáá 23.11.2020.

Sirdâšumeääigi malli vyeimist 1.10.–22.11.

Sirdâšumeääigi sisräjikocemist heiviittemnáál tiettuuvâšvuođâ räjiárvu 25 čuávvoo meiddei EU ruánáá listo riijkâin. Räjiáárvu paijeel mannee riijkâin lováliih enâmânpuáttimvuáđustâsah láá tuše Suomâst tâi eres EU- tâi Schengen-riijkâst ässei maccâm já eres velttimettum suijâ. 

Puoh Suomân aaleeb tiettumvuođâ riijkâin puátteeh avžuuttuvvojeh tääl 14 jándur iävtutátulâš karantenân. Sirdâšemääigi puudâ EU-riijkâin já Schengen-kuávluin sehe EU ruánáá listo aaleeb tiettumvuođâ riijkâin já eres kuálmád riijkâin velttimettum suujâ keežild enâmân puátteeh avžuuttuvvojeh muneiskosáid. 

Aaleeb tiettumvuođâ enâmijn macâdijn Suomâst ässee puávtáččij uánidiđ iävtutátulii karanteen monâmáin iskosân tállán ko lii juovdâm Suomân, já nubbe iskosân tolemustáá 72 tiijme maŋa. Taat älkkeedit taarbâšlii pargomätkijotoluv.

Nubbe iskos já karanteen iä vattuu talle, ko riijkâst orroom pištá vuálá 72 tijmed. 

Sirdâšumeääigi maalin siskálduvá meiddei tot, mii ovdil uđđâ toimâmaali uásild iättoo eromâš juávhuin sehe nube tááhust pargoost jotemist já eres räjisiärvusij jyehipiäiválijn koskâvuođâin taavaapele eennâmraajijn sehe Eesti já Ruotâ väri- já kirdemjotoluvâst.

Njuolgâ räjimiärádâsah vuáimán 19. čohčâmáánu

Statârääđi meridij 11. čohčâmáánu meiddei sisräjitäärhistmij juátkimist já räjijotoluv raijiittâsâin, moh puátih vuáimán 19. čohčâmáánu já juátkojeh 18. roovvâdmáánu räi.
 

Labdoseh 
Statârääđi prinsiipmiärádâs hybridstrategia olášutmist raajij rasteldittee jotoluvâst já maađhâšmist
Tieđettemtilálâšvuođâ oovdânpyehtimmaterial 


Lasetiäđuh:
vyelistatâčällee Timo Lankinen, statârääđi kanslia, p. 0295 160 300
kansliahovdâ Kirsi Pimiä, sisministeriö, p. 0295 488 203
strategiahovdâ Liisa-Maria Voipio-Pulkki, sosial- já tiervâsvuotâministeriö (ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi; ohtâvuotâpivduuh tekstâviestáin p. 050 331 0314)
jođetteijee Mika Salminen, Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs, p. 029 524 8454
iäláttâsminister spesiališedeijee Jenny Hasu, pargo- já iäláttâsministeriö, p. 295 047 213
proojeekthovdâ Pipa Turvanen, pargo- já iäláttâsministeriö (Pargomáátkán já toimânaddelmân lahtojeijee jotolâh), p. 0295 047 226 
lahâasâttemhovdâ Silja Ruokola, jotolâh- já viestâdemministeriö (vyelgimriijkâiskoseh), p. 040 580 0894
 

 
Sivun alkuun