Hoppa till innehåll
Statsrådet och ministerierna
Media
Meny

Vuoras olbmo gánneha garvit koronavirusnjoammuma – buresbirgejupmái ja doaibmanákcii gánneha giddet fuomášumi

Sosiaali- ja terveysministeriö 19.5.2020 16.48 | Julkaistu suomeksi 25.5.2020 klo 11.50
Dieđáhus 122/2020

Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus (DBL) lea beaivádan rávvagis das, mo vuorrasat sáhttet suddjet iežas koronavirusnjoammuma vuostá.

Beaiváduvvon rávvagiin leat gidden eandalii fuomášumi dasa, ahte mo oktavuođa doallama lagaš olbmuide sáhttá ollašuhttit dorvvolaččat ja mo vuoras olmmoš sáhttá bajásdoallat buresbirgejumis ja doaibmanávccas spiehkastatdiliin.

Vuorrasiid, eandalii badjel 70-jahkásaččaid, galgá garvit njoammumis koronavirusii, go sis lea earáid ektui allagat riska buohccát duođalaš koronavirusdávdii. Dán sivva lea, go organismma vuostálastinnákca hedjona agi mielde. Vuorrasiin leat maiddái eanet vuođđodávddat, mat dávdaluvvet duođalaš koronavirusdávdii.

Eurohpá dávdaeastadan- ja bearráigeahččoguovddáža (ECDC) viiddis materiála vuođul ahki lea fuopmášahtti riskadahkki. Maiddái DBL:a čuovvunstatistihkaid mielde stuorámus oassi Suomas koronavirusii jápmán olbmuin leat leamašan badjel 70-jahkásaččat.

Maid vuoras olmmoš sáhttá dahkat njoammumiid eastima várás?

Vuoras olbmuid lea dehálaš čuovvut seammá almmolaš rávvagiid njoammunriskka geahpedeapmin go earáge olbmuid. Dát leat lagaškontávttaid garvin ja gaskkaid doallan eará olbmuide ja buorre giehtahygieniija.

Divššodettiin gávpe- ja apoteahkkaáššiid dahje galledettiin dearvvašvuođaguovddážis, galgá fuolahit giehtahygieniijas ja doallat ainjuo 1-2 mehtera dorvogaskka. Maiddái áššiid dikšuma huššaáigge gánneha garvit.

Veahki sáhttá dárbbašettiin bivdit lagaš olbmuid lassin ránnjáin, ruovttugielddas, searvegottis dahje organisašuvnnas.

Jus vuoras olbmos lea vuoigŋanoalleinfekšuvnna dávdamearkkat, son galgá garvit kontávtta eará olbmuide ja váldit oktavuođa doaktárii. Buohccádettiin vuoras olmmoš galgá ohcalit divššára ja doaktára vuostáiváldimii.

Sosiála gaskavuođat dehálačča maiddái spiehkastatdiliin

Lagaš olbmuide ja ustibiidda lea dehálaš doallat oktavuođa maiddái spiehkastatdiliin ovdamearkan telefovnnain dahje eará gáiddusoktavuođa gaskaomiiguin. Njunnálaga deaivvademiin galgá fuolahit guovtti mehtera dorvogaskkas. Ránnját ja lagaš olbmot leat maiddái dehálaš doarjagat árgga lihkostuvvamis spiehkastatdiliin.

Galledit ii galgga mannat badjel 70-jahkásaččaid dahje eará riskajoavkkuide gullevaččaid lusa, jus leat unnánašge vuoigŋanoalleinfekšuvnna dávdamearkkat. Jus lea vealtameahttun galledit riskajovkui gullevaš olbmo luhtte, dat galgá dahkkot dorvvolaččat. Gieđa addaleami, salluma ja eará badjelmearálaš lagaškontávttaid galgá garvit. Galledeaddji galgá maiddái suddjen vuoigŋanoliidis geardegeavahan njunneliinniin, jus vuoigŋansuodji ii leat oažžumis. Giehtahygieniija ovdal ja maŋŋá galledeami lea dehálaš.

Buresbirgejumi ja doaibmannávcca nannemii earenoamáš fuomášupmi

Aktiivvalašvuohta ja iežas fysalaš, vuoiŋŋalaš ja sosiála návccaid máŋggabealat geavaheapmi bajásdoallá vuoras olbmo buresbirgejumi ja doaibmannávcca. Mii beare miela miel buđaldeapmi veahkeha bajásdoallat buresbirgejumi, dego ruovttubarggut, láibun, giehtaduojit, lohkan dahje šilljo- ja šaddogárdebarggut.

Vuoras olbmo lea buorre lihkadit beaivválaččat juogo olgun dahje ruovttus vaikke lášmmohallanbottuin. Olgolihkadeamis galgá muitit doallat guovtti mehtera dorvogaskka eará olbmuide.

Jeavddalaš ja máŋggabealat borran ja buorre borrangaska leat álo dehálaččat, dego maiddái doarvái olu golgosiid juhkan.

Dehálaš lea maiddái fuolahit dearvvašvuođas. Várrejuvvon doavttiráiggiid ii galgga šluhttet almmá siva. Dikšui galgá ohcalit maiddái dalle, jus guhkesáiggebuohcuvuohta gáibida jeavddalaš kontrollagalledemiid dearvvašvuođafuolahusas.

Lassidieđut:

Hoavda Taru Koivisto, SDM, [email protected]

Sierraáššedovdi Seija Viljamaa, SDM, ovdanamma.sohkanamma @stm.fi
Ovttadaga hoavda Minna-Liisa Luoma, DBL, ovdanamma.sohkanamma @thl.fi

Eará sajis neahtas: 

Biebmu ektui: 

Ealaskasvuohta lihkademiin:

 

Inarinsaameksi:

Elilâm olmooš kalga velttiđ koronavirusnjuámmum – pyereestvajemân já toimânahcân kannat kiddiđ huámmášume

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs (THL) lii peividâm ravvuid tast, ete maht elilâm ulmuuh pyehtih suoijiđ jieijâs koronavirusnjuámmum vuástá.

Peividum ravvuin láá kiddim eromâš huámmášume toos, maht puáhtá leđe ohtâvuođâst aldaulmuid torvolávt sehe maht elilâm olmooš puáhtá paijeentoollâđ suu pyereestvaijeem já toimânaavcâ spiekâstâhtiileest.

Elilâm ulmuuh, eromâšávt paijeel 70-ihásiih, kalgeh velttiđ painâšum koronavirusân, tastko sist lii stuárráb riskâ ko eres ulmuin puáccáđ vaigâdis koronavirustaavdân. Taat lii ton suujâst, ko orgaanvuáháduv vuástálistemnahcâ hiäjusm, ko ahe lassaan. Elilâm ulmuin láá meid eenâb vuáđutaavdah, moi tiet sij láá heerkib vaigâdis koronavirustaavdân.

Euroop taavdâiestim- já –kocceemkuávdáá (ECDC) vijđes amnâstuv vuáđuld ahe lii merhâšittee riskâtahhee. Meid THL čuávvumlovottuvâi mield iänááš uási sist, kiäh láá Suomâst jáámmám koronavirustaavdân, láá lamaš paijeel 70-ihásiih.

Maid elilâm olmooš puáhtá jieš toohâđ vâi iästá njuámumijd?

Lii pyeri, ete elilâm ulmuuh nuávditteh siämmáid almolijd ravvuid njuámmumriiskâ kepidem várás, ko eres-uv ulmuuh. Taah láá aldakontaktij velttim já kooskâi toollâm eres ulmuid sehe šiev kietâhygienia.

Ko hoittáá kävppi- já apteekaašijd tâi iälá tiervâsvuođâkuávdáást, te kalga huolâttiđ kietâhygieniast já toollâđ ucemustáá 1-2 meetter torvokooskâ. Meid ášástâllâm pokkâšum ääigi kannat velttiđ.

Iše puáhtá táárbu mield pivdeđ aldaulmui lasseen ráánjáin, päikkikieldâst, servikoddeest tâi seervist.

Jis elilâm ulmust láá vuoiŋâmuáli-infektio tavdâmeerhah, te sun kalga velttiđ kontaktijd eres ulmuid já väldiđ ohtâvuođâ tuáhtárân. Jis puáccáá, te elilâm olmooš kalga ucâluđ tipšoo tâi tuáhtár vuástáväldimân.

Sosiaalliih koskâvuođah láá teháliih meid spiekâstâhtiileest

Aldaulmuid já ustevijd lii tehálâš leđe ohtâvuođâst meid spiekâstâhtiileest ovdâmerkkân puhelimáin tâi eres ohtâvuođâtoollâmpiergâsijguin. Njunáluvâi teivâddijn kalga anneeđ huolâ kyevti meetter torvokooskâst. Ráánjáh já aldaulmuuh láá meid teháliih torjuuh njyebžilis aargân spiekâstâhtiileest.

Ij koolgâ kolliistâllâđ paijeel 70-ihásijd já eres ulmuid, kiäh kuleh riskâjuávkun, jis láá váhágin vuoiŋâmuáli-infektio tavdâmeerhah. Jis lii velttidmettum kolliđ riskâjuávkun kullee ulmuu, te tot kalga tábáhtuđ torvolávt. Kieđâ adelem, solâstem já eres paijeelmiärálijd aldakontaktijd kalga velttiđ. Kolliistâllee kalga meid suoijiđ vuoiŋâmuális ohtii kevttimnáál lijnijn, jis ij lah finnimnáál vuoiŋâmsyeji. Kietâhygienia ovdil kollim já tom maŋa lii tehálâš.

Pyereestvaijeem já toimânaavcâ naanoodmân eromâš huámmášume

Aktiivlâšvuotâ já jieijâs fyysisij, psyykkisij já sosiaallij naavcâi maaŋgâpiälálâš kevttim paijeentuálá elilâm ulmuu pyereestvaijeem já toimânaavcâ. Mii peri mielâmield porgâm iššeed pyereestvaijeem paijeentoollâm, tego päikkipargoh, liäibum, kietâtyejeh, luuhâm tâi šiljo- já muorâkärdipargoh.

Elilâmolmooš kannat lihâdiđ jyehi peeivi jo-uv olgon tâi pääihist veikâ tolâmáin jumppapuudâ. Olgon liihâddijn kalga mušteđ toollâđ kyevti meetter torvokooskâ eres ulmuid.

Kiärdulâš já maaŋgâpiälálâš purâdem já šiev puurrâmritmâ lii ain tehálâš, siämmáánáál tuárvi juhâmuš.

Tehálâš lii meid huolâttiđ tiervâsvuođâst. Väridum tuáhtáraaigijd ij koolgâ keessiđ maasâd sujâittáá. Tiipšon kalga ucâluđ meid, jis kuhesáigásâštavdâ váátá kiärdulijd kontroljotemijd tiervâsvuođâhuolâttâsâst.

Lasetiäđuh:

Hovdâ Taru Koivisto, STM, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi

Sierânâsäššitobdee Seija Viljamaa, STM, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi

Ohtâduv hovdâ Minna-Liisa Luoma, THL, ovdânommâ.suhânommâ@thl.fi

Eres soojijn neetist: máhđulávt taah liiŋkah, uási:

Purrâmušân kulen:

Liihâdmân kulen:

Koltansaameksi:

Puärsmõõvvâm âlgg veäʹltted koronaviruspâššnummuš – pueʹrrjieʹllma da vuäittemvuõʹtte kannâd ǩiʹddjed vuâmmšummuš

Tiõrvâsvuõtt- da pueʹrrjieʹllem stroiʹttel (THL) lij peiʹvvääm vuäʹppstõõzz tõʹst, mäʹhtt puärsmõõvvâm oummu vueiʹtte  suõjjõõttâd  koronaviruspâššnummšest.

Peiʹvvuum vuäʹppstõõzzâst lij ǩiʹddjum jeärben vuâmmšummuš tõõzz, mäʹhtt õhttvuõđâânnmõš âʹlddoummid vueiʹtte čõõđted staanʼjen de mäʹhtt puäʹresooumsaž vuäitt juäʹtǩǩed pueʹrrjieʹllmes da vueiʹttemvuõđes pannvueʹjjest.

Puärsmõõvvâm, jeärben pâʹjjel 70- âkksaid, âlgg veäʹltted kõvštõõvvmest koronaviruskõʹppe, ǥu seeʹst lij järrsid šuurab riskk puõccjed ravvsânji koronaviruskõʹppe. Tät puätt tõʹst, štõ siiʹsǩe peälštõs oodd huânnʼne, ǥu ââʹǩǩ norrai. Puärsmõõvvâm oummin liâ še jeänab vuâđđkõõvv, kook  kõvštâʹtte ravvsõʹbbe koronaviruskõʹppe. 
Euroop kõppcõggâm da valvvâmkõõskõõzz (ECDC) veiddaz aunstõõzz mieʹldd, ââʹǩǩ lij miârkkteei riskktuejjeei.THL seuʹrrjemnorldõõǥǥi mieʹldd šuurmõs vueʹss Lääʹddjânnmest koronaviruskõʹppe jäämmam liâ leämmaš pâʹjjel 70- âkksa.

Mâiʹd puärsmõõvvâm ooumaž vuäitt jiõčč tuejjeed pâššnummuš veäʹlttem tiõd?

Puärsmamoummu lij šiõǥǥ jääʹǩǩted seämma takai vuäʹppsid pâššnemriisk uuʹccummšen ǥu mäʹhtt jeärraz. Täk liâ palddkontaakti veäʹlttummuš da kõõski âânnmõš jeeʹres oummid de šiõǥǥ ǩiõtthygienia.

Ääʼššlâʹsttmen kaupp- da apteekkaaʹššid leʹbe jieʹllmen tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst, âlgg huõllâd ǩiõtthygieniast da ââʹnned kuuitâǥ 1-2 mettar tuõrvvkõskk. Še ääʹššlâsttmõš tâppõs- poodd kannat veâlttjed.   

Vieʹǩǩ vuäitt taarbšemmen kõõččâd âʹlddoummi lââʹssen naabbrin, dommkååʹddest, sieʹbrrkååʹddest leʹbe õhttõõzzin.

Tâʹl ǥu puärsmõõvvâm oummust lij vuõiŋŋnjõsinfektio oudldõõzz, suu âlgg veäʹltted kontaaktid jeeʹres oummid da väʹldde õhttvuõtt dåhttra. Puâccjem šiâtt  puärsmõõvvâm ooumaž âlgg mõõnnâd hoiʹddjeei leʹbe dåhttar årra.

Sosiaalʼla  kõskkvuõđ liâ še vääžnai pannvueʹjjest

Âʹlddoummid da taaurõõžžid lij vääžnai ââʹnned õhttvuõđ še pannvueʹjjest ouddmiârkkân teʹlfoonin leʹbe jeeʹresnallšem ouggõhttvuõđ ââʹnnemneävvain. Pâldd vueiʹnnlõõttmen âlgg ââʹnned huõl kueiʹt mettar tuõrvvkõskk. Naabâr da âʹlddoummu liâ še vääžnai staanai aarg tuåimmjummšest pannvueʹjjest. 

Kueʹssjed ij õõlǥ mõõnnâd pâʹjjel 70- âkksai da jeeʹres riskkäʹrttlid kollʼjeeʹji årra, tâʹl ǥu liâ ni siõmmna vuõiŋŋnjõsinfektio oudldõõzz. Tâʹl ǥu lij taarblaž kueʹssjed riskkäʹrttlid kolljeei årnn, tõt âlgg tuejjeed staanʼjen.  Ǩiõttõõllmõš, âskkummuš da jeeʹres pâiʹlmeärrsaž pâlddkontaaktid âlgg veäʹltted. Kueʹssjeei âʹlǧǧe še sueʹjjeed vuõiŋŋâmreäiʹjes ǩeârddââʹnnem leeiʹnin , tâʹl ǥu iʹlla takai vuõiŋŋâmsueʹj vuäǯǯamnalla. Ǩiõtthygienia ouddâl da mâŋŋa kueʹssjem lij vääžnai.

Pueʹrrjieʹllem da vueiʹttemvuõđ raavummša jeärbuž vuâmmšummuš

Aktiivlažvuõtt da jiiʹjjes fyysla, psyykla da sosiaalʼla ooddi määŋgpeällsaž âânnmõš âânn âʹlnn puärsmõõvvâmoummu pueʹrrjieʹllem da vueiʹttemvuõđ. Mii täättas miõllsaž tuejjummuš vieʹǩǩat âʹlnnââʹnned pueʹrrjieʹllem, mâʹt-a põrtt-tuâjj, leiʹbbjummuš, ǩiõtt-tuâjj, lookkmõš leʹbe šellj- da muõrrkaardâstuâj.  

Puärsmõõvvâmoummu lij šiõǥǥ liikkeed juõʹǩǩ peeiʹv ålggan leʹbe põõrtest likkâmpoddân. Ålggõõllmen âlgg muʹštted ââʹnned kueiʹt mettar tuõrvvkõskk jeeʹres oummid.

Mieʹrräiggsaž da määŋgpeällsaž poorrmõš da šiõǥǥ poorrâmkõõsk liâ pâi vääžnai, seämmanalla riʹttjeei mieʹrr julstõk.

Lij šiõǥǥ ââʹnned še huõl tiõrvâsvuõđâst. Vaʹrrjum dåhttarääiʹjin ij vuäǯǯ ǩeâlddõõttâd määintaa. Hoiddu âlgg mõõnnâd še ǥu kuʹǩesäiggsaž panntiõrvâsvuõtt õõlǥat mieʹrräiggsaid kontroljååttmõõžžid tiõrvâsvuõtthuõllâst.

Lââʹssteâđaid:

Jååʹđteei: Taru Koivisto, STM, ouddnõmm.sokknõ[email protected]

Spesiaaläʹšštobddi: Seija Viljamaa, STM, ouddnõmm.sokknõ[email protected]
Õhttõõǥǥ ââʹlmõsneǩ Minna-Liisa Luoma, THL, ouddnõmm.sokknõ[email protected]

Jeeʹres- sââʹjest neeʹttest:

vueiʹtlven täid liiŋǩid,pieʹǩǩ: 

Liikkummša kolljen:

Tillbaka till toppen