Hoppa till innehåll
Statsrådet och ministerierna
Media
Meny

Koronavirusa njoammungollosiid botkema beavttálmahtti mobiilaapplikašuvnna láhkaevttohus ovdána

Sosiaali- ja terveysministeriö 11.6.2020 14.04 | Julkaistu suomeksi 12.6.2020 klo 11.41
Dieđáhus 148/2020

Ráđđehus ovddida njoammudávdaláhkii rievdadusaid, mat dahket vejolažžan diehtovuogádaga ovddideami koronavirusii vejolaččat suojehemiid dábuheami várás. Diehtovuogádat čoahkkanivččii mobiilaapplikašuvnnas ja duogášvuogádagas, ja dan ulbmilin lea doarjut koronaepidemiija hálddašeami.

Suomas lea sirdásuvvon koronaepidemiija hálddašeamis oaiveministtar Sanna Marina ráđđehusa linnjema mielde viiddesmihttosaš ráddjemiin cehkiid mielde eanet čuozihuvvon doaibmabijuid guvlui. Beaktilis ja jođánis suojehemiid guorran lea čoavddasajis, go gáržžidandoaibmabijut háliduvvojit geahpiduvvot. Ráđđehusa deste, guora, sirre ja divššo -strategiija lea ulbmil doarjut mobiilaapplikašuvnnain, mii vuođđuduvvá eaktodáhtolašvuhtii ja gudnejahttá diehtosuoji.

Diehtu vejolaš suojeheapmin šaddamis ja doaibmarávvagat njoammungollosiid botkema jođálnuhttima várás

Mobiilaapplikašuvnnain olbmot sáhtále ieža oassálastit ja váikkuhit koronavirusa viidáneami caggamii ja suodjalit iežas ja lagaš olbmuid dearvvašvuođa. Mobiilaapplikašuvnna atnuiváldin livččii eaktodáhtolaš ja nuvttá.

Mobiilaapplikašuvnnain maid dat olbmot, geaid nannejuvvon njoammuma ožžon olmmoš ii dovdda dehe muitte deaivan, oččole dieđu vejolaš suojeheapmin šaddamis. Applikašuvnna geavaheaddji sáhtálii sirdit applikašuvnnas oažžun dieđu vejolaš suojeheapmin šaddamisttis dearvvašvuohtafuolahussii ja oažžut jođánit dieđu das, mot son galggalii doaibmat. Dasa lassin son sáhttá čuovvut dávdamearkkaidis ja iežas doaimmain caggat njoammuma viidáneami. Applikašuvnna geavaheaddji ii oččole dieđu olbmos, geas lea nannejuvvon njoammun dehe diehtu áigemuttus, goas vejolaš suojeheapmen šaddan lea dáhpáhuvvan.

Suojehemiid dábuheapmi ja dikšumii oahpisteapmi beavttálnuvalii

Mobiilaapplikašuvdna, mii fállojuvvo olbmuid atnui, doarjjulii dearvvašvuohtafuolahusa doaimma ja koronavirusa dagahan njoammungollosiid botkema. Diehtovuogádat sáhtálii jođálnuhttit suojehemiid dábuheami ja oahpisteami deasttaide ja dikšumii, mat vuođđuduvvet ámmátolbmo árvvoštallamii. Mobiilaapplikašuvnnain livččii dasa lassin vejolaš juohkit luohtehahtti dieđu dearvvašvuođas ja doaibmarávvagiid.

Go diehtovuogádat doaibmá beaktilit, de dat livččii oassi viidásit koronavirusdávdii suojeheapmin šaddama čuovvuma ja njoammumiid guorrama ollisvuođas. Evttohuvvon ollisvuohta ii goitge akto reahkká čoavdit guorrama ja njoammungollosiid botkema dárbbuid. Dat ii buhttele guorranbarggu, mii dahkkojuvvo dáláš dearvvašvuohtafuolahusa doaibmaovttadagas, ja mas suojehemiide váldojuvvo oktavuohta. Dan mielde livččii goitge vejolaš oažžut gokčevaččabut dieđu vejolaččat suojeheapmin šaddan olbmuin.

Diehtovuogádaga ovddideapmi DBL bargun

DBL doaibmá njoammundávdalága mielde njoammudávddaid duostuma álbmotlaš áššedovdilágádussan. Ráđđehusa ovdanbuktojumis ásahuvvolii Deavvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusa gaskaboddasaš bargun fállat diehtovuogádaga, mii vuođđuduvvá mobiilateknologiijai. Álbmotealáhatlágádus bajásdoalalii duogášvuogádaga, mii gullá diehtovuogádahkii. Diehtovuogádaga diehtodorvvolašvuođa árvvoštalalii Johtolat- ja kommunikašuvdnadoaimmahaga Kyberdorvvolašvuođa guovddás.

Lágas ásahuvvolii maid persovdnadieđuid gieđahallamis ja daid suojis, mii dáhpáhuvvá diehtovuogádaga anu olis.

Evttohuvvon láhka lea dárkkuhuvvon boahtit vuoibmái maŋemusat 31.8.2020 ja leat vuoimmis 31.3.2021 rádjái. 

Lassidieđut

Outi Äyräs-Blumberg, ráđđehusčálli, [email protected]

Päivi Salo, váldočálli, ovdanamma.goargu @stm.fi

Minna Saario, hoavda, ovdanamma.goargu @stm.fi

Koronavirus njuámmumkuálusij potkim pehtilittee moobiilheiviittâsân kyeskee lahâiävtuttâs ovdán

Haldâttâs iävtut njuámmootavdâlaahân nubástusâid, moh taheh máhđulâžžân tiätuvuáháduv ovdedem koronavirusân máhđulávt painâšum ulmui juksâm várás. Tiätuvuáháduvâst ličij moobiilheiviittâs já tuávvášvuáhádâh, já ton ulmen lii tuárjuđ koronaepidemia haldâšem.

Suomâst láá sirdâšum koronaepidemia haaldâšmist uáiviminister Sanna Marin haldâttâs linjim miäldásávt vijđes raijiittâsâin kuuloold eenâb čuosâttum tooimâi sundán. Pehtilis já jotelis painâšum ulmui čuávvum lii tehálii sajattuvâst, ko halijdeh kepidiđ raijiittâstooimâid. Haldâttâs testaa, čuávu, sierrii já tipšo -strategia lii tárguttâs tuárjuđ rijjâtátulâšvuotân vuáđuduvvee já tiätusyeje kunnijâttee moobiilheiviittâssáin.

Tiätu máhđulii painâšuumeest já toimâravvuuh huáputtiđ njuámmumkuálusij potkim

Moobiilheiviittâs vievâst ulmuuh puávtáččii jiejah uásálistiđ já vaiguttiđ koronavirus levânem estimân já suojâliđ jieijâs já aldaulmui tiervâsvuođâ. Moobiilheiviittâs kiävtunväldim ličij rijjâtátulâš já nuuvtá.

Moobiilheiviittâs vievâst meid toh ulmuuh, kiäid olmooš, kiän njuámmum lii nannejum, ij tuubdâ tâi mušte, ete lii teivâm, finniiččii tiäđu máhđulii painâšuumeest. Heiviittâs kevttee puávtáččij sirdeđ heiviittâs peht finnim tiäđu máhđulii painâšuumeest tiervâsvuođâhuolâttâsân já finniđ jotelávt tiäđu tast, ete maht sun kolgâččij toimâđ. Toos lasseen sun puáhtá čuávvuđ suu tavdâmeerhâid já jieijâs toimâiguin estiđ njuámmum levânem. Heiviittâs kevttee ij uážuččii tiäđu ulmust, kiäst lii nannejum njuámmum tâi tiäđu ääigist, kuás máhđulâš painâšum lii tábáhtum.

Painâšum ulmui juksâm já tiipšon stivrim pehtilubbon

Aalmug kiävtun faallâmnáál moobiilheiviittâs tuárjuččij tiervâsvuođâhuolâttâs tooimâ já koronavirus tovâttem njuámmumkuálusij potkim. Tiätuvuáhádâh puávtáččij huáputtiđ painâšum ulmui juksâm já áámmátulmui árvuštâlmân vuáđuduvvee stivrim iskosáid já tiipšon. Moobiilheiviittâs vievâst ličij lasseen máhđulâš jyehiđ lyetittettee tiervâsvuođâtiäđu já toimâravvuid.

Pehtilávt toimâdijn tiätuvuáhádâh ličij uási vijđásub koronavirustaavdân painâšuumij já njuámumij čuávvum olesvuođâ. Iävtuttum tiätuvuáhádâh ij kuittâg ohtuu lah tuárvi čuávdiđ čuávvum já njuámmumkuálusij potkim táárbuid. Tot ij sajanpiejâččii tááláá čuávvumpargo, mon pargeh tiervâsvuođâhuolâttâs toimâohtâduvâin, mast painâšum ulmuid váldoo ohtâvuotâ. Ton vievâst ličij kuittâg máhđulâš finniđ eenâb luávdee tiäđu máhđulávt painâšum ulmuin.

Tiätuvuáháduv ovdedem THL pargon

THL tuáimá njuámmootavdâlaavâ mield njuámmootaavdâi estim aalmuglâš äššitobdeelájádâssân. Haldâttâs iävtuttâsâst asâttiččii Tiervâsvuođâ- já pyereestvaijeemlájádâs koskâpuddâsâš pargon faallâđ moobiilteknologian vuáđuduvvee tiätuvuáháduv. Aalmugiäláttâhlájádâs paijeentoolâččij tiätuvuáhádâhân kullee tuávvášvuáháduv. Tiätuvuáháduv tiätutorvolâšvuođâ árvuštâlâččij Jotolâh- já viestâdemvirgáduv Kybertorvolâšvuotâkuávdáš.

Laavâst asâttiččii meid tiätuvuáháduv kiävtu ohtâvuođâst tábáhtuvvee persovntiäđui kieđâvušmist já toi syejeest.

Lii tárguttâs, ete iävtuttum laahâ šadda vuáimán majemustáá 31.8.2020 já lii vyeimist 31.3.2021 räi. 

Lasetiäđuh

Outi Äyräs-Blumberg, haldâttâsčällee, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Päivi Salo, uáivičällee, ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi
Minna Saario, hovdâ,  ovdânommâ.suhânommâ@stm.fi

Koronaviruskõõv pâššnemǩeäinai pueʹtǩǩummuš viõkkteei mobiilsuåvtõõzz kuõskki lääʹǩǩeʹtǩǩõs ouddan

Halltõs eʹtǩǩad pâššnemkõppläkka muttõõzzid, kook vueiʹtlvâʹstte teâttriâššâlm ooudâsviikkmõõžž koronaviruskõʹppe vueiʹtlven kõvštõõvvâm õsttmõššân, Teâttriâššâlm nårrjeʹčči mobiilsuåvtõõzzâst da tuâǥǥriâššâlmest, da tõn täävtõssân lij staanâd koronaepidemia vaaldšummuš.

Lääʹddjânnmest liâ siirdčõõvvâm koronaepidemia vaaldšummšest pââimõsminiʹstter Sanna Marin halltõõzz tuuʹm  meâldlen veeidõsmettsaž rääʹjtõõzzin siõmmnai siõmmnai puått tillʼlõõvvjubuid tuåimaid. Viõkkâs da jåʹttel kõvštõõvvji kuõrrmõš lij  tääʹrǩmõs, ǥu  rääʹjtemtuåimaid haaʹlee ǩeäʹppeed. Halltõõzz teʹsttei, kuârr,čårrad da hååid – strategia lij mieʹrr staanâd pååđväʹlddvuõʹtte vuâđđeei da teâttsueʹj ciʹsttjeeʹjest mobiilsuåvtõõzzin.

Teâtt vueiʹtlvast kõvštõõvvmõõžžâst da tuåimmjemvuäʹppõõzz  jåʹttlâʹtted pâššnemǩeäinai pueʹtǩǩummuš

Mobiilsuåvtõõzz vieʹǩǩin oummu vuäitči jijj vuässõõttâd da vaikkted koronavirus leävvnummuž cåkkmõʹšše da sueʹjjeed jiijjâz da âʹlddoummi tiõrvâsvuõđ. Mobiilsuåvtõõzz annavälddmõš leʹčči pååđvälddlaž da määusteʹmes.

Mobiilsuåvtõõzz vieʹǩǩin še tõk oummu, koid pâššnummuž tuõđlânji vuäǯǯam ij toobd leʹbe muuʹšt vueiʹnnlõõttmõõžžâz, vuäǯǯči teâđ vueiʹtlvast kõvštõõvvmõõžžâst. Suåvtõõzz õõʹnni vuäitči vääʹlted suåvtõõzzâst vuäǯǯam teâđ vueiʹtlvast kõvštõõvvmõõžžâst tiõrvâsvuõtthuõʹlle da vuäǯǯad jåʹttlânji teâđ tõʹst, mäʹhtt suu õõlǥči tuåimmjed. Tõn lââʹssen son vuäitt seuʹrrjed oudldõõzzeez da jiijjâz tuåimmjummšin cõggâd põõžžtem leävvnummuš. Suåvtõõzz õõʹnni ij vuäǯǯči teâđ oummust, ǩeäʹst lij raʹvvjum pâššnummuš  leʹbe teâđ ääiʹjpooddâst, kuäʹss vueiʹtlvaž pâššnummuš lij šõddâm.

Kõvštõõvvji õsttmõš da håiddu vuäʹppstummuš viõkkõõvči

Narood õnnu rajjum mobiilsuåvtõs staanči tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjummuš da koronaviruskõõvv tueʹjjeem pâššnemǩeänai pueʹtǩǩummuš. Teâttriâššâlm vuäitči jåʹttlâʹtted kõvštõõvvâm õsttmõõžž da ämmatniiʹǩǩi arvvõʹsse vuâđđeei vuäʹppstõs teeʹstid da håiddu. Mobiilsuåvtõõzz vieʹǩǩin leʹčči lââʹssen vueiʹtlvaž jueʹǩǩed tuâddlõs tiõrvâsvuõtt-teâđ da tuåimmjemvuäʹppõõzzid .

Viõkksen tuåimmjummšest teâttriâššâlm leʹčči pieʹǩǩ veiddsab koronaviruskõʹppe kõvštõõvvji seuʹrrjem da pâššnummši kuõrrmõõžž ceâlaivuõtt. Eʹtǩǩõttum teâttriâššâlm ij kuuitâǥ õhttu riittai räʹtǩǩed kuõrrmõõžž da pâššnemǩeäinai pueʹtǩǩummuš taarbid. Tõt ij koʹrvvečči ânnʼjõž tiõrvâsvuõtthuõl tuåimmjemõhttõõǥǥâst tueʹjjeem kuõrrâmtuâj, koʹst kõvštõõvvjid väʹldde õhttvuõđ. Tõn vieʹǩǩin leʹčči kuuitâǥ vueiʹtlvaž vuâǯǯad käʹttjeejab teâđ vueiʹtlven kõvštõõvvjin.

Teâttriâššâlm ooudâsviikkmõš THL tuâjjan

THL tuåimmai pâššnemkõpplääʹjj mieʹldd pâššnemkõõvi vuâsttatuâsttam meersõʹžžen äʹšštobddistroiʹttlen. Halltõõzz eʹtǩǩõõzzâst šiõtteʹčči Tiõrvâsvuõtt da pueʹrrvuäittmõš stroiʹttel siõmmäiggsen tuâjjan taʹrjjeed mobiilteknologia vuâđđeei teâttriâššâlm.Kela õõnči pâʹjjen teâttriâššâlm kolljeei tuâǥǥriâššâlm. Teâttriâššâlm teâttstaanvuõđ arvvlõõttči Trafikk- da saakkveʹrǧǧkonttâr  Kyberstaanvuõđkõõskõs.

Laaʹjjest šiõtteʹčči še teâttriâššâlm ââʹnnem õhttvuõđâst tueʹjjeem personteâđai  ǩiõttʼtõõllmest da tõi sueʹjest.

Eʹtǩǩõttum lääʹǩǩ lij õõlǥtum pueʹtted viõʹǩǩe mââimõõzzâst  31.8.2020 da åårrad viõǥǥâst 31.3.2021 räjja.

Lââʹssteâđaid:

Outi Äyräs-Blumberg, halltõspiisar, [email protected]
Päivi Salo, pââimõspiisar, [email protected]
Minna Saario, jååʹđteei, [email protected]

Tillbaka till toppen